Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office) avaldasid värske kliimaprognoosi, mis koondab nende asutuste kuni kümnendipikkuseid prognoose lähituleviku ehk perioodi 2024–2028 kohta. Kõige muu kõrval näitab raport, et vähemalt üks viiest järgnevast aastast kujuneb tõenäoliselt soojemaks kui rekordiliselt soe 2023. aasta.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: “Värske kliimaprognoosi kohaselt ei jää globaalse temperatuuri tööstuseelse keskmise ületamine enam kui 1,5 kraadi kuhugi kaugesse tulevikku, vaid võib korduda juba lähitulevikus, ehkki esialgu ajutiselt. Selge on see, et ka Eesti ei ole kliimamuutuse mõistes puutumatuses, asume ju kõige kiiremini soojenevas maailmajaos Euroopas. Sisuliselt on see 1,5 kraadi meil juba käes ja rohkemgi.”

• 80% tõenäosusega ületab industriaalajastu eelse taseme ajutiselt 1,5 kraadiga vähemalt üks aasta vahemikus 2024–2028.
• Lühiajaline soojenemine ei tähenda Pariisi kokkuleppe alumise 1,5 °C eesmärgi püsivat ületamist.
• Tõenäoliselt saab vähemalt üks järgmisest viiest aastast olema kõige soojem, ületades ka 2023. aastat.
• Aruandes rõhutatakse kliimameetmete kiireloomulisust.

Genf 5. juuni 2024 (WMO) – Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) aruande kohaselt on 80% tõenäosus, et vähemalt ühel järgmisest viiest aastast ületab maailma aastane keskmine temperatuur industriaalajastu eelse taseme ajutiselt 1,5 kraadiga. See karm hoiatus näitab, et oleme kaugenemas Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärkidest, mis viitab pikaajalisele temperatuuri tõusule aastakümnete, mitte ühe kuni viie aasta jooksul.

WMO aruande prognooside kohaselt on globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal aastatel 2024–2028 1,1 °C–1,9 °C kõrgem kui aastatel 1850–1900. Suure tõenäosusega (86%) püstitab vähemalt üks neist aastatest uue temperatuurirekordi, ületades praegust kõige soojemat 2023. aastat.

On 47% tõenäosus, et järgmisel kõigil viiel aastal ületab maailma keskmine temperatuur industriaalajastu eelse taseme 1,5 kraadiga. Seda näitab WMO iga-aastane ülemaailmne kümnendi kliimaprognoos – võrreldes eelmise aastaga on tõenäosus suurenenud, ajavahemikul 2023–2027 oli see tõenäosus 32%.

Tänane 80% tõenäosus, et vähemalt ühel järgmisest viiest aastast ületab temperatuur industriaalajastu eelse taseme 1,5 kraadiga, on alates 2015. aastast pidevalt tõusnud. Tol ajal hinnati seda nullilähedaseks ja aastatel 2017–2021 oli ületamise tõenäosus 20%, alles aastatel 2023–2027 tõusis see 66%-ni.

Uuendatud kliimaprognoosi versiooni koostab Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office), mis on WMO juhtivkeskus ülemaailmse kümnendi aruande kliimaprognooside koostamiseks. Selles tehakse kokkuvõte WMO määratud ülemaailmsete prognoosikeskuste ja teiste panustavate keskuste prognoosidest.

See avaldati samaaegselt ÜRO peasekretäri António Guterresi kõnega, milles ta kutsus 13.–15. juunil Itaalias toimuva G-7 tippkohtumise eel võtma kasutusele ambitsioonikamaid kliimameetmeid.

„Me mängime oma planeediga vene ruletti,“ ütles Guterres.  „Me vajame väljapääsu kliimapõrgu kiirteelt. Hea uudis on, et me saame rattaid juhtida. See võitlus temperatuuri tõusu pidurdamiseks 1,5 kraadini järgnevatel aastatel tänaste juhtide käe all kas võidetakse või kaotatakse.“

Guterres tugines ka Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) toetavatele andmetele, mis näitavad, et igal viimasel 12 kuul on püstitatud uus ülemaailmne temperatuurirekord.

Vastavalt Copernicuse viimase 12 kuu andmetele on juuni 2023–mai 2024 globaalne keskmine temperatuur 1,63 °C kõrgem 1850–1900 industriaalajastu eelsest keskmisest.

„Selle statistika taga on sünge reaalsus, et me oleme kaugel Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamisele,“ ütles WMO peasekretäri asetäitja Ko Barrett.  „Me peame kiiresti tegema rohkem, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muidu maksame üha suuremat hinda, mis väljendub triljonites dollarites majanduslikes kuludes, miljonite inimeste eludes, mida mõjutavad äärmuslikumad ilmastikunähtused ning ulatuslikus kahjus keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.“

„WMO hoiatab, et me hakkame 1,5 °C piiri ajutiselt ületama üha sagedamini. Oleme seda taset juba üksikutel kuudel ajutiselt ületanud ja nüüd ka viimase 12 kuu keskmisena. Siiski on oluline rõhutada, et ajutised ületamised ei tähenda, et 1,5 °C eesmärk on jäädavalt kadunud, sest see viitab pikaajalisele soojenemisele aastakümnete jooksul,“ ütles Ko Barrett.

Pariisi kokkuleppe kohaselt leppisid riigid kokku, et pikaajaline globaalne keskmine pinnatemperatuur jääb tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalajastu eelse tasemega ning tehakse jõupingutusi selle piiramiseks 1,5 °C-ni käesoleva sajandi lõpuks. Teadlased on korduvalt hoiatanud, et üle 1,5 °C soojenemine võib vallandada palju tõsisemad kliimamuutuse mõjud ja äärmuslikud ilmastikunähtused.

Isegi praeguse globaalse soojenemise taseme juures on juba praegu laastavad kliimamõjud. Nende hulka kuuluvad äärmuslikud kuumalained, vihmasajud ja põuad; jääkihi, merejää ja liustike vähenemine; merepinna tõusu kiirenemine ja ookeanide soojenemine.

„Elame enneolematul ajal, aga omame ka enneolematuid oskusi kliimaseires, mis võimaldab meile teadmispõhist tegutsemist.  Praeguseid rekordiliselt soojasid kuid meenutatakse tulevikus suhteliselt jahedatena, aga kui meil läheb lähitulevikus korda stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioone atmosfääris, õnnestuks naasmine nende „külmade“ temperatuuride juurde juba sajandi lõpuks,“ ütles Copernicuse kliimamuutuste talituse direktor Carlo Buontempo.

WMO 2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt oli ülemaailmne keskmine temperatuur maapinna lähedal möödunud aastal 1,45 °C üle industriaalajastu eelse baastaseme. See oli kaugelt kõige soojem aasta, mida on põhjustanud pikaajaline kliima soojenemine, mis kombineerus muude teguritega, eelkõige looduslikult esineva El Niño sündmusega, mis on nüüdseks taandumas.

Möödunud aasta globaalset temperatuuri tõstis ja võimendas El Niño. WMO uuendatud versioon prognoosib lähiajal La Niña teket ja jahedamate tingimuste taastumist troopilises Vaikses ookeanis, kuid järgmise viie aasta kõrgemad globaalsed temperatuurid peegeldavad kasvuhoonegaasidest tingitud jätkuvat soojenemist.

Muud põhisõnumid: 

• Arktika soojenemine järgmise viie pikema talve jooksul (novembrist märtsini) on võrreldes ajavahemiku 1991–2020 keskmisega prognooside kohaselt üle kolme korra suurem kui globaalse keskmise temperatuuri soojenemine.
• Merejää prognoosid märtsiks 2024–2028 viitavad merejää kontsentratsiooni edasisele vähenemisele Barentsi, Beringi ja Ohhoota meres.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta