Korduskasutatavad nõud avalikel üritustel, plastkorgid pudelite küljes, mikroplasti vähendamise algatused ja palju muud – kõik need sammud aitavad meil liikuda Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivis seatud suure eesmärgini, milleks on plastireostuse vähendamine, ringmajanduse edendamine ja looduse hoidmine. See direktiiv seadis piirangud kõige saastavamatele plasttoodetele, mis moodustavad 70% mereprügist ning sellega seoses tuleb avalikel üritustel alates sellest aastast serveerida toitu ja jooki korduskasutatavates nõudes.

Allpool vastab Kliimaministeeriumi pakendi- ja plastijäätmete valdkonna juht Kertu Sapelkov muudatusega seotud enamlevinud küsimustele. 

Miks ei tohi enam kasutada biolagunevaid ja muid keskkonnasõbralikke ühekordseid nõusid? 

Iga ühekordne nõu, ka biolagunev, koormab keskkonda ja ei toeta ringmajandust, sest selle eeldus on materjalide võimalikult pikaaegne kasutus. Biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda parem alternatiiv, kuid nende tootmine ja kasutamine tekitavad endiselt palju jäätmeid ega ole tegelikult keskkonnasõbralikud. 

Lisaks tekitavad märgistused nagu "biolagunev" ja "komposteeruv" inimestes segadust jäätmete sorteerimisel. Ka biolagunevad ja komposteeruvad nõud tuleb panna segaolmejäätmete hulka, kust need jõuavad edasi põletustehasesse või prügimäele, sest Eestis puudub võimekus neid tööstuslikult komposteerida. Seega ei vähenda sellised nõud jäätmete hulka ega keskkonnamõju. 

Korduskasutatavaid nõusid tuleb pidevalt pesta ja transportida – kuidas see keskkonnasõbralikum on? 

Mitmed olelusringi uuringud (LCA) näitavad, et korduskasutatavad nõud on keskkonnasõbralikumad kui ühekordsed plasttooted, sest vähendavad jäätmete teket ja materjalikasutust. Näiteks võib korduskasutatava joogitopsi keskkonnasääst olla saavutatud juba pärast seitset kasutuskorda. Iga täiendav kasutus vähendab keskkonnamõju veelgi. 

Olelusringi uuringutes arvestatakse kõiki tootmisega seotud aspekte, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, veetarbimine, ressursside kaevandamine ja jäätmeteke. Võrreldes ühekordsete toodetega jagunevad kõik need kulud korduskasutatavate nõude puhul mitme kasutuskorra peale. Näiteks kulub korduskasutatavate toodete pesemiseks oluliselt vähem vett kui uute ühekordsete toodete tootmiseks, sest suurim veekasutus toimub materjalide kaevandamise ja toote tootmise etapis. 

Miks on see kohustus avalikel üritustel, aga mitte eraüritustel? 

Kõigil avalikel üritustel tuleb kasutada korduskasutatavaid nõusid, sest just seal on prügistamine kõige suurem – räägime kümnetest tuhandetest ühekordsetest nõudest. Samuti on avalikel üritusel lihtne nõuete järgimist kontrollida. Eraüritustel oleks järelevalve korraldamine keeruline ja rikuks ka inimeste privaatsust. 

Kuigi korduskasutatavate nõude kasutamine ei ole eraüritustel kohustuslik, ei tähenda see, et neid ei võiks seal kasutada. Paljud suured ettevõtted, näiteks Bolt ja Wise, on oma suvepäevadel ja firmaüritustel edukalt kasutanud korduskasutuslahendusi, näidates, et ka eraüritustel saab hõlpsasti keskkonnasõbralikke valikuid teha. 

Aga korduskasutusnõud teevad sündmuse korraldamise palju kallimaks?  

See on pigem müüt. Oluline on vaadata kulusid terviklikult, mitte võrrelda üksnes ühekordsete nõude ostmise ja korduskasutatavate rentimise kulusid. Näiteks vähendavad korduskasutatavad nõud oluliselt jäätmete hulka. Viimasel laulu- ja tantsupeol, kus kasutati korduskasutatavaid nõusid, vähenes jäätmete hulk poole võrra. Kui 2019. aastal tekkis 40 tonni jäätmeid, siis 2023. aastal 22 tonni. Seeläbi vähenesid oluliselt sündmuse jäätmekäitluskulud. 

Samuti ei pea ürituse korraldaja rendikulusid üksi kandma. Koostöös toitlustajatega on võimalik kulusid jagada. Väiksematel üritustel, näiteks kodukohvikute päevadel, saab rendinõude asemel kasutada ka isiklikke keraamilisi nõusid, mis aitab rendikulu täielikult vältida.  

Miks külastajad nõude kasutamise eest maksma peavad? 

Ürituse korraldajad võivad korduskasutatavate nõude eest küsida tagatisraha, mis on enamasti 1–2 eurot ning mis makstakse inimesele tagasi, kui ta nõu tagastab. See vähendab tõenäosust, et nõud jäävad korraldajale tagastamata ning on oluline, et vältida prügi teket ja hoida nõusid maksimaalselt kasutuses. Paljudele üritustele võivad külastajad soovi korral kaasa võtta ka enda isikliku joogitopsi, taldriku ja söögiriistad. See info on tavaliselt lisatud sündmuse kirjelduse juurde. 

Kuidas tagatakse korduskasutusnõude hügieen ja ohutus?  

Nagu ka restoranide ja teiste toitlustusasutuste puhul, vastutab hügieeni ja ohutuse eest toitlustaja ise. Näiteks restoranis käies usaldame, et taldrikud jõuavad meieni puhtana. Sama standard kehtib ka avalikel üritustel: toitlustaja peab tagama, et kõik nõud on puhtad ja kasutamiseks ohutud, sõltumata sellest, kas kasutatakse renditeenust või toitlustaja enda lahendust. 

Kes kohustuse täitmise eest lõpuks ikkagi vastutab – kas ürituse korraldaja või toitlustaja?

Korraldaja vastutab, et üritusel kasutatakse korduskasutatavaid nõusid ja söögiriistu. See tähendab, et korraldaja otsustab, kas renditakse nõud teenusepakkujalt või korraldatakse nende korduskasutus ise. Siinjuures on oluline, et korraldatud oleks kogu süsteem, sh nõude kogumine ja pesemine. Kõik nõud peavad olema sobilikud toiduga kokkupuuteks ja vastama toiduohutuse nõuetele. 

Täpsed nõuded ja sobivaimad lahendused lepitakse kokku korraldaja ja toitlustajate vahel ning korraldajal on õigus seada toitlustajatele tingimused, mida tuleb järgida. Kui üritusel on mitu toitlustajat, on mõistlik sõlmida nendega lepingud. Kui toitlustaja lepingutingimusi ei täida, võib korraldaja nõuda leppetrahvi ja vajadusel teenuse lõpetamist. 

Lisainfot korduskasutusnõuete täitmise kohta leiab Kliimaministeeriumi veebilehelt. Ülevaate nõuetest, mida toitlustajad avalikel üritustel järgima peavad leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt avaneb uues vahekaardis. 

Kuidas plaanib riik kontrollida uute nõuete täitmist? 

Riik kontrollib uute nõuete täitmist mitme ametkonna koostöös. Peamiselt jälgivad nõuete täitmist Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused. Toiduohutust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Lisaks kontrollile keskendub riik nõustamisele ja ennetamisele. Kohalikele omavalitsustele on antud juhised suhelda ürituste korraldajatega juba planeerimisfaasis, et tagada korduskasutusnõuete järgimine. 

Kui keegi siiski märkab, et mõnel üritusel ei järgita korduskasutusnõudeid, tasub sellest teavitada kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee avaneb uues vahekaardis). Nemad uurivad, kas rikkumine tulenes teadmatusest või pahatahtlikkusest. Kui korduskasutuslahendustega üritusel kasutab mõni üksik toitlustaja ühekordseid nõusid, tasub sellest teavitada ürituse korraldajat, et probleemi saaks kiiresti lahendada. 

Kas riik plaanib toetusi ka jagada? 

Riiklikult on hetkel väljatöötamisel kaks toetusvooru, mille kogusumma on üle 10 miljoni euro. Need voorud on suunatud ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite arendamiseks ning jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuse edendamiseks. Eesmärk on tuua turule uusi ettevõtteid ja konkurentsi ning vähendada korduskasutusteenuste hindasid. 

Ka varasemalt on riik läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetanud kohalikke omavalitsusi ja ürituskorraldajaid, sh Viljandi Pärimusmuusika Festivali, Tartu Maratoni üritusi ja I Land Soundi. Samuti on toetatud ettevõtteid, kes pakuvad korduskasutusnõude renditeenust. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta