Avalik kogunemine on avalik koosolek või avalik üritus. Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek. Bioneer uurib, kuidas koosolekuid ja üritusi õigesti korraldada. 

Avaliku koosoleku korraldamine

Avaliku koosoleku korraldamist reguleerib kehtiv korrakaitseseadus. Ajutised eritingimused on sätestatud "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud". Avaliku koosoleku planeerimisel on soovitatav konsulteerida Terviseametiga.

Avalik koosolek on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avaliku koosolekuna mõistetakse väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioosset üritust, rongkäiku või muud meeleavaldust.

Avaliku koosoleku korraldaja on kohustatud esitama teate koosoleku pidamise koha prefektuurile. 

Iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada. 

Inimõiguste Keskuse hinnangul tuleb spontaanselt tekkinud avalikku koosolekut eristada avalikust koosolekust, mille korraldamise vajadus kerkis lihtsalt esile kiireloomuliselt. Sellisel juhul ei ole tegemist iseeneslikult tekkinud koosolekuga. Spontaanselt saab toimuda ainult avalik koosolek, mitte avalik üritus.

Avaliku koosoleku korraldaja on vastutav koosoleku rahumeelse läbiviimise eest. Seadus paneb koosoleku korraldajale kohustused, mille täitmata jätmise korral võib järgneda politsei sekkumine.

Infot avaliku koosoleku reeglite kohta leiab ka Politsei- ja Piirivalveameti veebist.

Koosoleku korraldajale seatud täpsemad tingimused leiab korrakaitseseaduse 2. ja 3. jaotisest.

Keelatud on avalik koosolek, mis

• on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele (vastavalt põhiseaduse paragrahvile 1, mis ütleb, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu);
• õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
• õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või
• mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.

Keelatud on avalik koosolek, mis viiakse läbi

• eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal;
• piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit;
• üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või
• muus kohas, kus see on seadusega keelatud.  

Eesti Vabariigis on meeleavaldusel osalemine inimese põhiõigus. Põhiseaduse paragrahv 47 ütleb:"Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks."

Koosoleku korraldaja on kohustatud:

• tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse;
• tagama, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda;
• olema koosoleku teates nimetatud sidevahendi abil kättesaadav koosolekuteate esitamisest kuni ühe päeva möödumiseni koosoleku lõppemisest;
• täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul;
• tagama koosoleku pidamise kohast konstruktsioonide eemaldamise mõistliku aja jooksul pärast koosoleku lõppemist;
• tagama pärast avaliku koosoleku lõppemist selle pidamise kohas koosoleku tõttu tekkinud jäätmete koristamise;
• kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.

Koosoleku korraldaja võib kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.

Korraldaja on kohustatud viivitamatult lõpetama koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või ilmnevad asjaolud, et koosolek:

• on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 
• õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
• õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või  mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.

Koosoleku korrapidaja on kohustatud:

• abistama koosoleku korraldajat;
• koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamisel;
• et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda;
• täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul;
• viibima koosoleku ajal koosoleku pidamise kohas;
• kandma koosoleku ajal korrapidajana äratundmist võimaldavat märgistust.

Avaliku koosoleku korraldajal tuleb prefektuurile esitada teade koosoleku pidamise kohta kõige varem kolm kuud enne ja hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva, kui:

• selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või
• see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist (nt kogunev rahvahulk häirib valdusesse sisenemist).

Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, esitatakse teade vähemalt ühele neist prefektuuridest.

Muudest koosolekutest võib politseile esitada teate, et korraldajal oleksid eelised koosoleku korraldamise aja ja koha suhtes.

Teate esitab koosoleku korraldaja või tema esindamise õigust omav isik kirjalikult allkirjastatuna kas digitaalselt või paberkandjal. 

Teates märgitakse:

• koosoleku eesmärk;
• koosoleku pidamise koht (võimalusel lisada teate juurde skemaatiline plaan) ja kui see on teada, liikumismarsruut;
• koosolekust osavõtjate eeldatav arv;
• koosoleku alguse ja eeldatava lõpu kuupäev ja kellaaeg;
• koosoleku korraldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja sidevahendi andmed, samuti selle mittejuriidilisest isikust ühenduse nimi, kelle nimel koosolek korraldatakse;
• kui koosoleku korraldab juriidiline isik, siis juriidilise isiku nimi ja registrikood ning juriidilise isiku eest koosoleku korraldaja õigusi teostava isiku nimi, isikukood või sünniaeg ja sidevahendi andmed;
• korrapidajate olemasolu korral nende nimed ja isikukoodid; kui korda peab turvaettevõtja, siis tema nimi, registrikood ja sidevahendi andmed;
• teave koosolekul kasutatavate heli- või valgustusseadmete kohta;
• teave koosoleku pidamiseks püstitatavate telkide, lavade, tribüünide või muude suuremõõtmeliste konstruktsioonide kohta.

Enne teate esitamist politseile on soovitav veenduda, et samal ajal ja samas kohas ei ole juba politseis registreeritud avalikku koosolekut või kohaliku omavalitsuse poolt registreeritud avalikku üritust.

Infot selle kohta, millal politsei võib sekkuda koosolku korraldamisse, leiab ka Politsei- ja Piirivalveameti veebist.

Politsei võib kohustada koosoleku korraldajat:

• suurendama korrapidajate arvu koosolekul, kui on alust arvata, et määratud korrapidaja ei suuda koosoleku korraldajat piisavalt abistada korraldaja kohustuste täitmisel, või
• asendama määratud korrapidaja teise isikuga, kui on alust arvata, et see isik ei ole võimeline täitma koosoleku korrapidaja ülesandeid.

Prefekt võib kohustada koosoleku korraldajat täitma lisaks nimetatule muid kohustusi, kui see on vältimatu kõrgendatud ohu ennetamiseks või tõrjumiseks (nt korrapidaja viibimine koosoleku kohas, kus on võimalik kõrgendatud ohu tekkimine).

Politsei võib eemaldada koosolekult isiku, kui see on vältimatu ja vähem riivav meede kui koosoleku lõpetamine ning kui:

• eemaldatavast isikust lähtub vahetu kõrgendatud oht;
• tema käitumises ilmnevad keelatud koosoleku asjaolud või
• on vaja tõrjuda vahetu oht eemaldatava isiku elule või kehalisele puutumatusele ja seda ei ole võimalik tõrjuda, kohaldades muud meedet kui koosoleku lõpetamine ja laialisaatmine.

Prefekt või peadirektor võib kohustada koosoleku korraldajat muutma koosoleku pidamise aega või kohta, kui:

• eelnevalt on vastu võetud teade samas kohas samal ajal teise koosoleku pidamise kohta või kui on ülekaalukas avalik huvi korraldada samas kohas samal ajal teine avalik kogunemine ning mitut avalikku kogunemist samal ajal selles kohas pidada ei ole võimalik;
• see on vältimatu, et hoida ära kõrgendatud vahetu oht või seda tõrjuda.

Prefekt võib koosoleku pidamise keelata, kui:

• koosoleku korraldaja ei nõustu talle pandud piiranguga muuta koosoleku aega või kohta või ei järgi seda piirangut või
• on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.

Politsei võib koosoleku lõpetada (andes sellekohase korralduse koosoleku korraldajale) kui koosoleku pidamine on keelatud lähtuvalt koosoleku keelatud sisust, selleks keelatud kohast ( eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal; piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit; üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või  muus kohas, kus see on seadusega keelatud) või kui koosolek oli politsei poolt keelatud. Politseil on õigus takistada isikute kogunemist sellise koosoleku pidamise kohta.

Vastutus seoses avaliku koosoleku pidamisega on määratud karistusseadustikus.

§ 158.  Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamine ja selle laialiajamine vägivallaga
Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise või selle vägivaldse laialiajamise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 264.1.  Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine
 Avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut

§ 265.  Keelatud avalik koosolek
Keelatud avaliku koosoleku korraldamise või sellisel koosolekul osalemise üleskutse eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Avaliku ürituse korraldamine

Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole avalik koosolek. Avaliku ürituse korraldamise reeglid määravad kohalikud omavalitsused. Enamus KOV-e on vastavad eeskirjad kehtestanud.

Kõigepealt tasub tutvuda KOV kehtestatud avaliku ürituse korraldamise nõuetega, reeglina leiab need hõlpsasti KOV veebilehelt (võivad olla ka Riigi Teatajas avaldatud). Sageli on KOV ette näinud avalike ürituse kooskõlastamise kohaliku politseiga ehk prefektuuriga. 

Näiteks Tallinnas avaliku ürituse korraldamise reeglid leiab Tallinna linna veebist. Tallinnas tuleb luba taotleda, kui soovitakse korraldada näiteks avalikku üritust, filmivõtteid või esineda tänavamuusikuna. Tartu reeglid leiab Tartu linna veebist. 

Politsei eesmärk on avaliku ürituse kooskõlastamise protsessis hinnata võimalikke üritusega kaasnevaid ohte avalikule korrale, osavõtjate ja külastajate elule ja tervisele, liiklusohutusele ja ümbruskonnas viibivate isikute rahule. Politsei võib sõltuvalt ürituse iseloomust teha KOV-ile ettepaneku nõuda korraldajalt täiendavate tingimuste täitmist, nt ürituse varasemat lõpetamist, alkoholi müügi keelamist, enamate turvatöötajate rakendamist vms, kuid lõplik otsustaja ürituse toimumisele loa (haldusakt) andmisel on KOV.

Avaliku ürituse korraldamise loa taotlemist on mõistlik alustada võimalikult varakult, see on eelduseks, et saate vajalikud kooskõlastused ja KOV loa õigeaegselt, üritus kulgeb turvaliselt ja tõrgeteta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta