Viljandi pärimusmuusikafestivali parklas tegutseb imetlust väärt meeskond – selle viiest liikmest nelja vanus on kõrgem kui 70 aastat. Täpsemalt on kaks meest 71-aastased, teised 86- ja 87-aastane.

Rein Kikas valvas folgil esinejate autosid ja korraldas parkimist juba neljandat aastat. Kui küsida Reinult, miks ta seda teeb, ei oskagi mees esiti vastata. „Kutsuti. Inimestel oli abi vaja, miks mitte aidata,“ kõlab tema seisukoht.

Ta lisab muheledes, et päris tasuta see töö ju ka pole – saab korraliku T-särgi, mis kestab mitu aastat ja süüa saab samuti. Nali naljaks, kuid tegelikult leiab Rein, et eakamate inimeste jaoks on vabatahtlikuna tegutsemine hea võimalus leida vaheldust ja tegevust.

Meestel on tahtmist küllaga

„Püsivalt ehk iga päev ei tahaks ega jaksaks need vanad härrad enam tööd teha, kuid mõneks päevaks suve jooksul tulevad nad meelsasti,“ räägib Rein oma veelgi eakamatest kolleegidest. Üks neist, 86-aastane, küsib Reinult sõjameeste ühingus kohtudes alati, kas sel aastal ikka ka folk tuleb. Nii et Reinu sõnul on meestel hing valmis ja tahtmist küllaga, lihtsalt võimed hakkavad otsa saama.

Rein leiab, et parklavalvuri töö on vajalik. „Muidu oleks seal väga suur kaos,“ usub ta. Ja tunnistab, et tore on ikkagi ka, sest seda tööd tehes kohtub igasuguste inimestega.

Üldiselt käib Reinu sõnul parklas väga sõbralik seltskond. Aastate jooksul on olnud vaid paar olukorda, mida ta nimetab käredamaks. „Mõni lihtsalt peab ennast väga tähtsaks, tahab igale poole saada, et mina nüüd tulin ja kes sina siin üldse oled. Mõne ego on väga suur, aga tüliks pole kunagi läinud,“ jutustab mees.

Reinu töö on autosid parklasse juhatada ja näidata, kuhu parkida ning autosid ja esinejate einelat valvata. „Ega kõik sohvrid ei ole profid. Mõni ei oska üldse tagurpidi sõita ja mõnel läheb ikka väga kaua aega manööverdamisega ja teda peab juhendama. Parkimisplats on suhteliselt kitsas, autod on vaja korralikult ära mahutada ja sinna trügib mitteesinejaid ka,“ räägib Rein oma tööst.

Tegutsevad ka kaitseliitlastena

Folgil kuuetunniste vahetustena töötav mees on tegelikult lausa topelt vabatahtlik, nagu ta ise enda kohta ütleb, sest veel tegutseb ta kaitseliitlasena. Nagu ka tema eakad parklakamraadid. Lisaks on Rein ise revident nii eruohvitseride kogus kui jahiühingus. Needki on vabatahtlikud tegemised.

Reinu sõnul on vabatahtlik tegevus alati olnud, lihtsalt veidi teises vormis ja see ei ole olnud nii laialdaselt levinud ega ühiskonnas nii palju vastukaja leidnud. „Vanasti oli vabatahtliku tegevuse kõige levinum vorm talgud, maal olid näiteks viljapeksutalgud. Olen isegi neist päris mitmel korral osa võtnud,“ räägib ta. Samuti ehitati tema sõnul vanasti talgute korras palju rahva- ja koolimaju.

Kuidas mees tunneb, kas järgmisel aastal jälle folgile? „Kui on vaja, võib ikka aidata!“ on ta kindel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta