Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.

Keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson ütles, et kuigi inimesed soovivad enamasti parimat, on metsloomade eest hoolitsemine keeruline ja teadmisi nõudev - loom vajab nii liigile omast keskkonda kui toitu.

„Ebasobivates tingimustes hoidmine või vale toidu pakkumine võib paraku metsloomale saatuslikuks saada. Näiteks toitsid sel suvel inimesed heast südamest kitsepiimaga põdravasikat, tehes seda iga kord paraku nii kaua, kui loomal isu oli. Kui põdralapse tervis ületoitmisest juba viletsaks muutus, viidi ta õnneks loomaparki, kus seedimine taas korda saadi,“ selgitas Ritson.

Ritson lisas, et metsloomad üldjuhul pelgavad inimest ning igasugune kontakt kahejalgsega võib tekitada loomas stressi. „Sageli viiakse koju metsloomi, kelle organism on haigusest või vigastusest tingituna kurnatud ning inimese lähedus ja võõras keskkonnas viibimine võib osutuda viimaseks piisaks karikas. Arvestama peab ka sellega, et terav nokk, küünised või hambad ei ole iluasjad ning enesekaitseks võetakse need kasutusse – ka väikesed ja armsad loomad, näiteks oravad ja siilid, võivad väga valusasti hammustada.“

Lisaks kannavad metsloomad endaga kaasas mitmesuguseid haiguseid ja parasiite, mis sageli on inimsilmale nähtamatud, kuid võivad edasi kanduda lemmikloomadele või inimesele endale. Lestad, täid, kirbud, puugid ja paelussid on vaid üksikud näited metsloomade parasiitide kirjust nimekirjast.

Loomapoegade koju viimisega võib kaasneda ka olukord, kus loom harjub inimesega ning suureks kasvades ei tule enam inimese abita looduses toime. Karmel Ritson täiendas, et kõige kurvem on see, et enamasti ei vaja loodusest eemaldatud loomapojad üldse abi ning sekkumisega võetakse neilt võimalus vanema käe all üles kasvada.

„Näiteks väljuvad paljud linnupojad pesast enne lennuvõimeliseks saamist ning jäävad veel mõneks ajaks vanalindude hoole alla. Imetajate poegi nagu metskitsetalled või rebasekutsikad võib kohata päeval ilma emata, sest nii on poegadele turvalisem. Ema jätab pojad kindlasse paika ja käib neid ise vahepeal toitumas ning naaseb poegade juurde enamasti hämarikus. Seetõttu soovitame probleemide vältimiseks enne metslooma ellu sekkumist küsida nõu Riigiinfo telefonilt 1247,“ lisas Ritson. 

Keskkonnaameti hättasattunud metsloomade abistamisega tegelevate koostööpartneritega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta