Mereäärse linna ainsad asukad pole inimesed. Esimese eraettevõttena Eestis alustatakse sel nädalal Tallinnas Paljassaarel asuvas Hundipea asumis uuenduslikku keskkonnauuringut, mille eesmärgiks on määrata piirkonna bioloogilise mitmekesisuse seis ja hinnata - jälgida selle muutumist ajas. Tegemist on põhjaliku projektiga, mis ühendab kaasaegse tehnoloogia ja keskkonnateaduse, uurides keskkonna DNA-d ehk eDNA-d (inglise keeles environmental DNA).

Linn ei koosne vaid inimestest, teedest ja majadest.  Kas linna planeerimisel arvestame ka ülejäänud elusloodusega või hoopis hävitame seda? Selleks, et loodus linnas toimiks, peab rohealade mikrokliima olema meeldiv ka sealsetele elanikele. Bioloogiline mitmekesisus on hea mõõdik, mis annab ka laiema pildi, kui puhas ja meeldiv linnaruum on. Milline seis meil sellega on?

Uuringute metoodika ja eesmärgid

Keskkonnauuringu käigus võetakse mullast, merepõhjast ja mereveest proove. Iga keskkonda sattunud organism jätab endast maha DNA-jälgi karvade, nahatükikeste ja muu taolise näol ning kokku 56 erinevast asukohast võetud proovidega paneme kokku pildi, kes siin elutsevad. Proovid saadetakse analüüsimiseks Inglismaal tegutseva ettevõtte Nature Metrics laborisse, kus kaardistatakse piirkonna selgroogseid ja selgrootuid, kalu, baktereid ja seenelisi.

Proovide analüüsi abil selgitavad teadlased välja, millised liigid on viimase 48 tunni jooksul Hundipea alale sattunud. Esmase punktina bioloogilise mitmekesisuse määramisel tuvastame piirkonnas elutsevad liigid, järgmine samm on võrrelda neid andmeid Pikakari looduskaitsealalt võetud proovidega. See aitab mõista, milline oleks optimaalne bioloogiline mitmekesisus Hundipeal.

 “Aja jooksul kogutud andmed aitavad hinnata bioloogilise mitmekesisuse muutumist ja töötada selle suunas, et see kasvaks. Liigirikkad, terved ja toimivad rohealad suudavad paremini taluda keskkonnamuutusi, sealhulgas kliimamuutuste mõju, saastet ja inimtegevusest tulenevat koormust,” kirjeldab Hundipea rohetehnoloogia juht Mari-Liis Kell.

Bioloogiline mitmekesisuse hindamine hakkab viimaks üha suuremat rolli mängima ka ettevõtete kestlikkuse aruannetes. Elurikkad ja terved rohealad pakuvad linnakeskkonnas elavatele inimeste vaimule ja füüsisele otsest tuge.

Hundipea on justkui platvorm, kus katsetatakse ja rakendatakse uuenduslikke linnaruumi arendamise tehnoloogiaid, lahendusi ja printsiipe.

“Meie eesmärgiks on luua terviklik, elujaatav linnakeskkond – mitte ainult inimestest, vaid ka teistest liikidest hooliv ja seda toetav. Ainult läbi selle saame parandada linna ka inimeste endi jaoks. Katsetame keskkonna DNA kaardistamist ning loodame oma püüdlustega olla eeskujuks ka teistele,” ütleb Hundipea tegevjuht Markus Hääl.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta