Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman saatis sel nädalal kliimaminister Yoko Alenderile, rahandusminister Jürgen Ligile ja Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Igor Tarole kirja ettepanekuga keskkonnatasude seaduse muutmiseks. Ettepaneku eesmärk on suunata tulevikus osa õli tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse tasust Ida-Viru keskkonnaprogrammi, seda piirkonna elu- ja looduskeskkonna hüvanguks.
- Energeetika
- 1. september 2024
- Foto: Pexels. Pixabay
Alates 1. juulist 2024 jõustunud seadusemuudatusega tõusid põlevkivi poolkoksi ja põlevkivituha ladestustasud. Sama muudatusega tõusis ka põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäär.
Minister Piret Hartmani sõnul on ministeeriumi ettepanek tõsta õlitootmises kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ja suunata see lisanduv määr tagasi Ida-Viru maakonda. „Põlevkivitööstus on ajalooliselt ja veel praegugi oluline majandusharu Ida-Virumaal, kuid sellega on kaasnenud ka mitu valupunkti. Usun, et põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ning Ida-Virumaa inimeste elukeskkonna parandamiseks on õige suunata senisest rohkem kaevandamisõiguse kasumist tagasi piirkonda,“ kommenteerib minister.
Jaanus Purga, Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal selgitab lähemalt, et kuna tänapäeval kasutatakse põlevkivi Eestis peamiselt eksporditava raske kütteõli tootmiseks ning tasu rakendatakse ainult õlitootmises kasutatavale põlevkivile, siis ei oma selline tasu tõstmine mõju soojuse ja elektri riigisisesele hinnale. Lisaks – kuna tasu rakendatakse alles siis, kui kütteõli turuhind on 400 eurot või rohkem tonni kohta – ei muuda selline muudatus õlitootmist kahjumlikuks ja 400-eurosest tulust tuleks maakonda otse tagasi pea 7,5 eurot.
Ettepaneku kohaselt suunataks see raha juba praegu moodustamisel olevasse Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ida-Viru keskkonnaprogrammi. Kliimaministeeriumi ellu kutsutud programmi eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel leevendada ja toime tulla põlevkivi kaevandamise ja selle töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgedega. Juba praegu suunatakse programmi raha põlevkivijäätmete ladestamise tasust.
Ida-Virumaa esindaja sõnul on järgmine aasta programmis raha u 1,3 miljonit eurot. „Kuna praegune seadusemuudatus rakendus mitte aasta algusest, vaid 1. juulist, on täisaasta arvestuses raha 2,5 miljonit eurot. Praeguse ettepaneku jõustumisel lisanduks programmi heade õlihindade korral umbes 10 miljonit eurot aastas ning programmi kestlikkus oleks tagatud kuni õlitootmise jätkumiseni piirkonnas,“ kommenteerib Purga.
„Maakonnale oleks see lõpuks ometi kauaoodatud õiglane vastus ning selle ettepanekuga nõustudes saaksid kolm õlitootjat hea võimaluse tõendada oma sõnu, mille kohaselt nad soovivad oma maakonda igati toetada,“ lisab ta.
Plaani kohaselt jõustuks seadusemuudatus 1. juulist 2025. Ettepanekut on juba varem tutvustatud Riigikogu keskkonnakomisjonile ja fraktsioonidele ning kliima- ja rahandusministrile.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta