Tallinna 2025. aasta eelarvega alustatakse trammiteede võrgu laiendust eri linnaosade vahel. Tänavate ümberehitusel lähtutakse teiste Põhjamaade linnade eeskujust: linnaruum peab parandama inimeste elukvaliteeti ja suurendama ligipääsetavust ettevõtetele.

Liikuvuse valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 191,2 miljonit eurot ning investeeringuteks 45,9 miljonit eurot.

Tuleval aastal alustatakse peatänava projekteerimisega. Sellega muudetakse Narva ja Pärnu maantee Hobujaamast Vabaduse väljakuni kaasaegseks tänavaks, kus säilitatakse sõiduread autodele. Suurematest objektidest valmivad 2025. aastal Lastekodu tänav ja Kadaka puiestee viadukt. Lisaks alustatakse Peterburi tee ümberehitust.  

Selle kümnendi olulisima linnaruumilise suurprojekti tiitlile pretendeerib aga Liivalaia tänava ümberehitus. Uuel aastal hakatakse projekteerima elu- ja ärikeskkonda edendavat Liivalaia tänavat, kuhu rajatakse välisrahastuse toel trammitee ja rattatee. 

Euroopa Liidu toel alustatakse ka Pelguranna trammitee projekteerimisega, mis ühendab Kopli tänava praeguse trammitee Puhangu tänava kaudu Stroomi rannaga. Pelguranna trammitee rajamisel järgitakse ka Euroopa Uue Bauhausi põhimõtteid linnaruumi kujundamisel. Ühtlasi arvestatakse praegu ehitamisel olevat lineaarpargi (nn putukaväila) lahendusega. Mõlema trammitee valmimistähtaeg on oktoober 2029. 

„Inimeste elukvaliteet muutub Tallinnas paremaks, kui vähendame ummikuid, istutame puid ning suurendame kõnniteede ehitusega jalakäijate liiklusohutust. Ettevõtluskeskkond paraneb, kuna rajame head ligipääsud kohalikele äridele. Uus põhjamaine linnaruum aitab meelitada Tallinnasse ka kõrgelt kvalifitseeritud töökäsi, sealhulgas siit välismaale lahkunud eestlasi,” lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. 

Teetööde puhul soovib Keskkonna- ja kommunaalamet teha koostöös erasektoriga väärtuspõhiseid riigihankeid. Selliste hangete eesmärk on parandada teetööde kvaliteeti innovaatiliste materjalide ning uute töövõtete kaudu.

Pere sõnul paneb praegune linnavalitsus alguse olulistele ja pikaajalistele linna ümber kujundavatele töödele. “Kiirem ühistransport vähendab ummikuid ja heitmeid, võimaldab kesklinnas ehitada rohkem korter- ja büroomaju, näitab teiste linnade praktika,” sõnas Pere, viidates 2022. aastal linna tellitud trammiteede tänavaruumi uuringule.

“Liivalaia tramm on äärmiselt kõrge teeninduspotentsiaaliga, sest seal piirkonnas töötab, elab ja liigub palju inimesi. Mida intensiivsema kasutusega on tänav, seda suurem on argument investeerida ühistransporti. See on ratsionaalse maakasutuse A ja O,” ütles Pere. 

Linna teeprojektid lähtuvad arengustrateegiast „Tallinn 2035“, Kliimakavast ja säästva liikuvuse eesmärkidest. Tuleval aastal projekteerib linn uusi tänavaid näiteks Pärnu maanteel (Vabaduse platsist Tondi tänavani), Tulika tänaval (Endla tänavast Sõle tänavani) ning kujundab ümber Nõmme keskuse ristmiku. Suuremad ehitustööd toimuvad ka näiteks Lauteri tänaval, Mustamäe teise kvartali tänavatel ja mujal.

Uuel aastal jätkub tänavate taastus- ja hooldusremont, sealhulgas magistraalteede ja juurdepääsuteede remonttööd eri linnaosades. Selleks on kokku kavandatud 10,5 miljonit eurot. Lisaks rajab linn 2,3 miljoni euro ulatuses kõnniteid. 

Linn liigub jõuliselt edasi ka kesklinna rattateede põhivõrgu projekteerimise ja rajamisega. Neist olulisim on Tehnika tänava eraldiseisev rattatee, mis rajatakse välisrahastuse toel. Samuti rajatakse rattamaju ja -hoidikuid.

Liiklusohutuse tagamiseks rajab linn juurde ülekäiguradasid ja pöörab erilist tähelepanu koolide ümbruse turvalisuse tõstmisele.

Keskkonna- ja kommunaalamet alustab jaanuaris uute hangete ettevalmistusega, et 2025/2026. aasta talvel puhastada lumest need linnale kuuluvad kõnniteed, mida tänavu  ei jõuta koristada.

Linnamaastiku valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 26,5 miljonit eurot ning investeeringuteks 25 miljonit eurot. 

Uuel aastal jätkub Põhja-Tallinna lineaarpargi (nn putukaväila) ehitus ja Klindipargi esimese etapi projekteerimine. Korrastatakse Pae park, rajatakse Järveotsa promenaad, turg ja näituste ala ning välisrahastuse toel rekonstrueeritakse Vormsi haljasala. Lisaks algab Pirita rannaala projekteerimine ja esimese etapi ehitus, Harku järve rannaala korrastus. Lõpule viiakse varasemate aastate kaasava eelarve tööd, millest mahukaim on Kass Augusti promenaad Kopli tänaval. 

Lisaks eraldati raha linnaruumi andmete oluliseks täiendamiseks, nii et järgmisel aastal saab linn hakata langetama parematele andmetele rajatud otsuseid oma teenuste arendamisel ja juhtimisel.

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule 2025. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,29 miljardit eurot. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,03 miljardit eurot ning investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 250 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,1 miljardit eurot.