Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtsam kui kunagi varem. Hoolimata sellest leidub OECD hinnangul koguni 55 000 inimest, kes võiksid olla ettevõtjad, kuid keda hoiab tagasi rahastuse, julguse või teadmiste puudumine. Selleks, et toetada inimesi ettevõtlusmaailma sisenemisel ja vähendada teekonnal komistuskive, tuleb pakkuda lisaks rahastusele ka toetavaid nn pehmeid teenuseid.

Ettevõtluse edendamiseks on Eestis väga palju ära tehtud. Näiteks kui taasiseseisvumise alguses kulus äriühingu registreerimiseks kümme päeva, siis täna võib igaüks asutada endale osaühingu vähem kui tunniga. Kuna ettevõtteid on lihtsam luua, siis on ka nende suurus aastatega vähenenud: kui 1995. aastal töötas Statistikaameti andmetel ettevõttes keskmiselt 18 inimest, siis nüüdseks on töötajate arv kahanenud alla viie.

Ettevõtte väiksus ei tähenda aga automaatselt vähem kohustusi ettevõtjale. Alustava ettevõtja majandus- ja raamatupidamisalased teadmised ning kulud töö tegemiseks vajalikule infrastruktuurile on vaatamata ettevõtte suurusele märkimisväärsed. Võib arvata, et osaliselt nende kohustuste ja kulude tõttu jäävad paljud osaühingud tegevusetult äriregistrisse seisma või ei jõua oma täie potentsiaalini. Seda illustreerib ka OECD kaotatud ettevõtjate 2023. aasta raport, kus tuuakse välja, et Eesti ettevõtluskeskkond on küll hea, kuid iseendale tööd andvate inimeste osakaal on Euroopa keskmisest madalam. Kui Euroopas on keskmiselt endale tööd andvate inimeste osakaal 13%, siis Eestis on see vaid 10%. Raporti kohaselt on Eestis 55 000 inimest, kes võiksid olla ettevõtjad, aga miskipärast ei ole.

 

Mille taha jääb ettevõtlusega alustamine?

 

55 000 inimese inspireerimiseks peaksime esmalt küsima, mis on alustava ettevõtja suurimad mured? Üheks olulisimaks on kindlasti rahastuse leidmine, seda eriti ajal, mil majandus ei purjeta tõusuvetel. Riik saab pakkuda alustavatele ettevõtjatele sihtotstarbelisi toetusi, kuid raport toob välja, et sellised stiimulid on tõhusamad, kui nendega kaasnevad ka pehmemad toetused, nagu ettevõtluskoolitused, võrgustike loomise võimalused, ärinõustamised- ja konsultatsioonid ning mentorlus ja juhendamine.

OECD raportis rõhutatakse, et koolituste eesmärk peaks olema alustavate ettevõtjate finantskirjaoskuse ja digitaalsete oskuste arendamine. Sarnased ootused tulevad välja ka Swedbanki äriklientide seas korraldatud uuringustest, mistõttu käivitasime alustava ettevõtja blogi, kus jagame õpetlikke soovitusi ettevõtlusega alustamise, äriplaani koostamise ja muu vajaliku osas. Uuringust selgus ka, et pea pooled ettevõtjad soovivad, et pakuksime nende tegevusalaga haakuvaid lisateenuseid. Selleks, et toetada 55 000 potentsiaalse ettevõtliku inimese edukat äriteekonda, oleme suurendanud oma partnerite ringi, pakkudes alustavale ettevõtjale kõike tööks vajalikku.

 

Teadmiste kõrval on olulised tööriistad

 

Kuna uuringu järgi arvab 36% äriklientidest, et pank võiks aidata ka raamatupidamise, maksukohustuse täitmise ja muude kohustuslike toimingutega, siis alustasime koostööd raamatupidamisettevõttega – meie alustavad ärikliendid saavad tasuta tunniajase konsultatsiooni, kus käsitletakse raamatupidamise, maksustamise ja palgaarvestuse aluseid, selgitatakse majandusaasta aruande koostamist ja esitamist ning statistikaameti aruandlust. Lisaks pakume Swedbanki äriklientidele soodsaid koolitusvõimalusi ja tööriistu tõhusaks juhtimiseks ning töö efektiivistamiseks. Olulisematest teenustest saavad Swedbanki ärikliendid kasutada tasuta või soodustusega raamatupidamistarkvara, luua oma kodulehe ja e-poe, kasutada mobiili- ja netilahendusi, viirusetõrjetarkvara, osta füüsilisi töövahendeid või kasutada logistikateenuseid.