“Ma ei ole kunagi mõelnud, kas ja kuidas minu tervis mõjutab meie riigi kaitsevõimet. Aga täna saan aru, et minu tervis ei ole vaid minu kui indiviidi küsimus, vaid terve riigi küsimus,” mõtiskleb tavaline Eesti mees, reservväelane Tarmo (39) meeste tervisest praeguses julgeoleku olukorras.

Hiljuti loetud artikkel, kus toodi välja, et 10-20% õppekogunemistele kutsutud reservväelastest vabastatakse tervislikel põhjustel, pani Tarmot tõsiselt mõtlema, sest ta on ise 15 aastat tagasi ajateenistuse läbinud ning on reservväelasena osalenud ka kolmel kordusõppusel.

“Hea füüsiline ettevalmistus ei ole õppustel olnud minu jaoks prioriteet, kuna minu ametikoht nõuab rohkem ajutööd kui kehalist pingutust. Samas, nagu näitab Ukrainas toimuv, peab iga sõjaväelane olema võimeline rasket varustust kandma ja kaevikut kaevama. Keskmine reservväelane, 35-40-aastane Eesti mees, peaks hakkama saama füüsilise pingutusega. Seega võiks iga mees jälgida, et igapäevaselt oleks mõõdukat füüsilist koormust ning tervis korras,” tõdes mees.

Nii püüab ka tema käia võimalikult palju jala ning abikaasa utsitusel on Tarmo hobiks juba aastaid kaks korda nädalas ka rahvatantsus käia.

Ka Roland (32), kes on reservväelasena osalenud kahel õppekogunemisel, ei ole nendeks kuidagi ekstra valmistunud. Siiski on juba põhikoolist saati üheks tema eesmärgiks püsida koguaeg liikumises – vastavalt hooajale ta kas jookseb või sõidab rattaga, talvisel ajal treenib jõusaalis.

“Ma ei mäleta, et oleks olnud aega, mil ma ei oleks trenni teinud. Ilma liikumiseta muutun ma rahutuks ja energiat on vähem. Sean endale iga-aastaselt treeninguks eesmärke, mis motiveerivad pingutust suurendada ja lisavad omamoodi adrenaliini,” rääkis ta.

Reservväelaste õppuste füüsiline koormus Rolandit ei heiduta, küll aga vajab ta kogunemisele minek vaimset valmisolekut - peab olema tahtmine ja soov õppustel käia, vastasel juhul on tema sõnul enese motiveerimine väga keeruline. Rolandil aitab motivatsiooni hoida see, et ta on kindlas üksuses ja täidab kindlat rolli.

“Üksusekaaslastega kokkusaamine on minu jaoks kindlasti üks põhjuseid, miks õppustel käia. Teisalt on minu jaoks oluline, et saaksin ennast oma erialal vormis hoida ja arendada. See stabiilsus, et ma tean oma rolli reservväelasena, arendan oma oskusi ja teadmisi igal kogunemisel, on minu jaoks suur motivaator,” lisas ta.

Aktiivse eluviisiga mehena ja kohusetundliku reservväelasena teeb ka teda murelikuks see, et paljude ajateenistujate ja reservväelaste füüsiline ettevalmistus jääb alla keskmise.

Eesti mehe suurim terviseprobleem on ebatervislik eluviis

SYNLAB Eesti laboriarst Jüri Laasik nentis, et Eesti meeste kehv füüsis ja terviseprobleemid on paljuski seotud elustiiliga. “Ligi pooled Eesti meeste surmadest on seotud südame-veresoonkonnahaigustega, mille üks olulisemaid riskitegureid on kõrge kolesteroolitase. Kolesteroolitaset saab aga kontrolli all hoida toitumisharjumuste muutmisega, füüsilise aktiivsuse suurendamisega, kaalu alandamisega ja suitsetamisest loobumisega,” selgitas arst.

Seega saaks Eesti mehe tervist terviseriske vähendada juba väikeste igapäevaste harjumuste parandamisega. Igati hea on, kui mees teeb regulaarselt aktiivset sporti, ent elustiilimuutus ei nõua arsti sõnul tingimata maratonidel osalemist ning piisab ka püsivate liikumisharjumuste juurutamisest, nagu seda on jala tööl või kohtumistel käimine, õhtune jalutuskäik või mõne aktiivse hobiga tegelemine. Olgu selleks siis golf, seltskonnatants, tennis või mõni muu sarnane tegevus. Dr Laasik lisas, et liikumisharjumuse tekitamine on hea mitmest tervislikust aspektist turgutades nii füüsist kui ka vaimu.

Kolesteroolitaset saab alandada ka toitumise korrigeerimisega.

“Eesti mehel on alati kiire ja tihti haaratakse lõuna kaasa kiirtoidukohast. Töödeldud kiirtoidud sisaldavad aga küllastunud rasvu ja transrasvu ning suurendavad nn “halva” kolesterooli taset veres. Eelistada võiks häid rasvhappeid sisaldavaid toite, nagu rasvane kala ja kiudaineterikast toitu, mis sisaldavad teravilju, aedvilju ja puuvilju. Mõistagi ei peaks toitu alla loputama alkoholiga ning janu võiks kustutada tavalise veega,” soovitas dr Laasik.

Üks tervisliku eluviisi osa võiks dr Laasiku sõnul olla ka regulaarne tervisekontroll. Paljudele terviseprobleemidele ei saada varakult jälile just seetõttu, et Eesti mees ei käi arsti juures, kui tal just mingit muret ei ole. Ka Tarmo ja Roland tunnistavad, et arsti vastuvõtule jõuavad nad kas tööandja kaudu töötervishoiuarsti vastuvõtul käies või siis kui mõni tervisehäda pikemalt kimbutab. Ühe põhjusena toovad nad välja hirmu selle ees, et äkki arst ütleb midagi sellist, mida kuulda ei tahaks. “Tervisehädad ei kao iseenesest ja oluline on teadvustada, et probleemide edasilükkamisel võivad need vaid süveneda. Kui inimene saab aru, et tervisekontroll aitab kas ennetada või lahendada probleemi, tekib ka julgus kontrolli tulla,” arvas Roland. Ka dr Laasik nentis, et meestel on tervisekontrollide ees teatav hirm, kuid on oluline mõista, et arsti juurde minekuga venitamine ei kaota hirmu, vaid pikendab seda veelgi.

Kõik kolm meest tõdesid, et iga Eesti mehe eesmärk ehk meesmärk peaks olema oma tervist hoida. Samuti tagab mõõdukas füüsiline koormus, toitumise jälgimine ja regulaarne tervisekontroll selle, et Eesti mees on terve ja olemas nii oma lähedaste kui ka riigi jaoks.

Dr Laasiku kolm soovitust meestele:

• Enese vormis hoidmine ei eelda suurt treeningkoormust. Piisab ka sellest, kui igapäevaselt mõõdukalt liikuda ja lisada nädalakavasse 1-2 mõõdukat, endale sobiva koormusega treeningut. Alustamiseks piisab ka mõõdukast jalutuskäigust. Kaasa aktiivsesse tegevusse ka oma sõber, elukaaslane või partner – koos on lihtsam rutiinis püsida ning koos liikumine tugevdab ka suhteid.
• Toiduvalikusse võiks lisada rohkem kala, juur- ja puuvilju. Alkohol, mistahes koguses, ei tohiks olla osa igapäevarutiinist.
• Käi regulaarselt tervisekontrollis, ka siis kui kaebusi ei ole. Kui Sul tekib tervise osas küsimusi, ära otsi abi Dr. Google’lt, vaid pöördu nendega ikka spetsialistide poole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta