Täna hommikul, 25. veebruaril 2025. aastal lahkus meie seast kirjandusteadlane ja museoloog, Tartu aukodanik Krista Aru. 

Ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru tegi südame ja suure tarkusega tööd eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilimise ning järjepidevuse kindlustamisel. Krista Aru töötas direktorina kolmes olulises mäluasutuses: Eesti Kirjandusmuuseumis (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumis (2006–2012) ja Tartu Ülikooli raamatukogus (2019–2024). Krista Aru eestvedamisel toimus kõigi kolme asutuse töös olulisi arenguid, mis on aidanud toetada pärandi säilimist ja tõstnud nende rahvuskultuuri kandvate asutuste nähtavust kultuurimaastikul. 

Ta seisis (digi)kirjavara kättesaadavuse eest, olles Eesti Kirjandusmuuseumis eesti kultuurimälu jaoks olulisi rahvustrükiseid koondava „Eesti trükise punase raamatu“ projekti algatamise juures ja ERMis suuremahuliste kultuuripärandi digiteerimisprojektide eestvedaja. ERMi direktorina ühendas ta rahvuskultuuri huvid ja sellele hääleks olemise, tõstes muuseumi rahvusvahelist tuntust ja liikudes uue maja ehituse suunas. Tema eestvedamisel sai alguse koostöö Eesti Maanteeametiga, mil ühistöö tulemusena märgistati Eestis omaaegsed kihelkonnapiirid. 

Krista Aru oli olulisemaid nüüdisaja eesti ajakirjanduse ajaloo uurijaid. Teadlasena on kõige tähenduslikum tema põhjalik monograafia „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ (2019). Eesti ajakirjanduse ajaloo ning Jaan Tõnissoni kultuuri- ja ajaloolise tähenduse mõtestamine oli olulisel kohal tema uurimis- ja loometöös ning tegi temast Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedaja, suurmehe aadete tutvustaja ja edasikandja. 

Ajakirjandusajaloo valdkonnas oli ta mitmete põlvkondade jaoks hinnatud õppejõud. Krista Aru oli aktiivne ühiskondliku väärtusruumi kujundaja, ta võttis otseselt osa Eesti kultuuri- ja teaduspoliitika kujundamisest, olles SA Teadusagentuuri juhatuse liige ja Riigikogu liige. Ta oli seotud paljude Eesti kultuuri-, meedia- ja mäluasutuste tegevuse planeerimisega, olles nende juhtorganites: SA Kultuurileht, Eesti Rahvusarhiiv, Põlva Talurahvamuuseum, Eesti Muinsuskaitse, ERM, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, SA Vanemuine, Eesti Rahvuskultuuri Fond, TÜ muuseum, Maaülikooli kuratoorium, MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, MTÜ Jaan Tõnissoni Selts (esimees alates 2014). 

Krista Aru oli aastakümneid Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu, Kirjandusmuuseumide alakomitee aktiivne liige. Esinemistega rahvusvahelistel konverentsidel, samamoodi sadades Eesti paigus täitis ka oma missiooni tutvustada Tartut ja parimat osa Eesti kultuurist. 

Krista Aru mitmekülgse tegevuse eest pärjati teda riiklike, Tartu linna ning valdkonna auhindadega: Valgetähe III klassi teenetemärk (2000), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2004), Tartu Kultuurikandja (2011, 2016), aasta kodanik (2012), Tartumaa Kuldne Tammeoks (2013), Eesti Teaduste Akadeemia sõber (2018), Jaan Krossi kirjandusauhind (2021), Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni aastate daam (2022), Eesti Teaduste Akadeemia medal (2022), Tartu Ülikooli aumärk (2023), Rahvusmõtte auhind (2024). 2023. aastal lisati Krista Aru jalajäljed Tartu Teerajajate alleele. 2025. aastal tunnustas Tartu linn Krista Arut Tartu aukodaniku tiitliga.

 

Tartu linn
Tartu Ülikool
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Ülikooli raamatukogu
Jaan Tõnissoni Selts

Sarnased artiklid