Erakordselt sajune ja soe jaanuarikuu suurendas Paljassaare reoveepuhastusjaamas Tallinna reoveekoguseid pea poole võrra 6,3 miljoni kuupmeetrini, mis on viimase viie aasta suurim jaanuarikuus puhastatud kogus.

Võrreldes eelmise aasta jaanuariga puhastati Paljassaares koguni 47% enam reovett, mis tähendab, et puhastusseadmed pidid toime tulema täiendava 2 miljoni kuupmeetriga. Eelneva viie aasta lõikes on jaanuarikuu keskmine reoveekogus Tallinnas olnud 4,8 miljoni kuupmeetri kanti.

"Jaanuar oli Paljassaare reoveepuhastusjaamas erakordne, sest nägime olusid, mis ei ole hooajale kohased ja pidime nendega hakkama saama. Need märgid viitavad kliimasoojenemisele," tõdes Tallinna Vee tootmisdirektor Ivar Ruubel. Ebatavaliselt suured veekogused mõjutasid reovee puhastusprotsessi. "Kuna vesi on talvel külm, siis nii suur sissevool halvendab lämmastikuärastust ja nõuab rohkem kemikaale ning elektrit, mis teeb puhastamise kallimaks. Sellest hoolimata oli heitveekvaliteet tagatud," lisas Ruubel.

Jaanuarikuud iseloomustas keskmisest oluliselt suurem sademete hulk – 87 mm, mis moodustas 177% normist (49 mm). Keskkonnaagentuuri andmetel on viimase 103 aasta jooksul jaanuaris sadanud rohkem vaid 2007. aastal. Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi, mis on 4 kraadi normist (−3,1 kraadi) soojem, olles viimase 103 aasta soojuselt 4. kohal.

"Viimased aastad näitavad kindlalt, et kliimamuutused on jõudnud Eestisse," rõhutas Ruubel.

Lisaks erakordselt sajusele jaanuarikuule avaldub see kõige selgemalt suvel, tuues kaasa tugevaid vihmasadusid, aga ka pikki põuaperioode.

Tallinnas on sademevee ärajuhtimisel kasutusel nii ühis- kui ka lahkvoolne kanalisatsioon. Vastavalt arengukavale on 12 aasta eesmärk lahkvoolseid süsteeme Tallinnas järjest laiendada, mida on kõige efektiivsem teha koos torustiku rekonstrueerimistöödega. Samal ajal rajatakse täiendavaid rohelahendusi sademevee käitluseks.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse iga päev keskmiselt 133 000 m³ reovett kolmes erinevas puhastusetapis. Eelmisel aastal eemaldati reoveest üle 730 tonni prahti, 200 tonni liiva, 12 000 tonni hõljuvaineid, 1800 tonni lämmastikku ja 240 tonni fosforit. Uued tipptehnoloogilised puhastusseadmed võimaldavad reovett puhastada efektiivsemalt ja see mõjutab otseselt Läänemere keskkonnaseisundit paremuse poole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta