Donald Trump on vähem kui kahe kuuga suutnud finantsturge ja avalikkust üllatada rohkem kui tema eelkäija Joe Biden eelneva nelja aasta jooksul. Mehhikole ja Kanadale määratud tollid läksid otsuse langetamisele järgneval päeval kuuks ajaks pausile, et need vastlapäeval taas kehtestada. Sama saatus tabab Hiina kaupu, aga hiinlaste õnneks on need esialgu madalama maksumääraga. 2024. aastal kasvas USA väliskaubanduse defitsiit 920 miljardi dollarini ning Trump üritab seda tollidega vähendada. 

Trumpil ei ole jäänud märkamata USA üha suurenev võlakoormus, millele vihjas oma viimases Berkshire Hathaway aktsionäridele saadetud kirjas ka Warren Buffett, kutsudes poliitikuid ülesse lõpetama fiskaalne rumalus ja üle oma jõu elamine. Probleemi lahendamiseks soovib USA president riiki meelitada kümme miljonit väga rikast inimest, kes on valmis Ameerika Ühendriikide kodakondsuse saamise nimel USA-le maksma viis miljonit dollarit. Nii teeniks USA 50 triljonit dollarit ning riigi võlaprobleem oleks varuga lahendatud. 

Euroopa suunal on Trump tekitanud totaalse segaduse nii Ukrainaga seotud teemade osas kui ka lubadusega kehtestada peatselt Euroopa Liidu kaupadele 25%-d tollid. Erinevate kaubanduspiirangute kehtestamisel ei ole pikaajaliselt võitjaid. Tollid teevad rahvusvahelise kaubanduse kallimaks ja tarbijad vaesemaks. Tekib palgasurve ettevõtjatele ning loodetust kiirem hinnatõus ei lase keskpankadel oodatud mahus intresse langetada. 

On tähelepanuväärne, et 2025. aasta esimese kahe kuuga on USA aktsiaturu tootlus Euroopa omale kümme korda alla jäänud. Finantsturgudele ei meeldi ebakindlus ning Trumpi tegevus on investorid USA aktsiaturu väljavaadete osas ettevaatlikumaks teinud. Kallite suhtarvudega USA tehnoloogiafirmadel on üha keerulisem uusi investoreid veenda ning insiderid paiskavad järjest suuremaid aktsiapakke müüki. 

Aktsiaturu trendimuutus toimub sageli just siis, kui heade tulemuste peale aktsiate hinnad hoopis langema hakkavad ning midagi taolist võib hetkel kohata USA aktsiaturul. Trumpile see kindlasti ei meeldi ning ilmselt võime lähitulevikus näha USA ettevõtete maksukoormuse vähendamist. USA-st maailma krüptopealinna teha lubanud Trumpile valmistab meelehärmi krüptovarade kiire hinnalangus veebruaris, seades teravalt kahtluse alla müüdi, et tegemist on poliitikast sõltumatu varaga. 

 

Makropilt

 

Föderaalreservile ei ole jäänud märkamata Donald Trumpi tollide kehtestamise lembus ning nad on korduvalt hoiatanud, et see toob kaasa täiendava inflatsioonisurve. Märtsikuisel keskpankurite kohtumisel jäetakse suure tõenäosusega intressimäärad muutmata. Turud ootavad juunikuiselt istungilt intresside alandamist 0,25% võrra, kuid selleks peab USA keskpank olema veendunud, et inflatsioonitempo taas kiirenema ei hakka. Intresside langetamise toetuseks räägivad halvenev tarbijakindlus, oodatust nõrgemad jaemüügi numbrid ja kasvav töötu abiraha taotluste arv. 

Euroopa Keskpanga järgmine istung on märtsi alguses ning suure tõenäosusega alandatakse intresse taas 0,25% võrra. USA poolsetele tollidele on Euroopa Liit lubanud vastata samaväärsete tollide kehtestamisele Ameerika Ühendriikide kaupadele. Tollid võivad tähendada euroalale majanduskasvu aeglustumist vähemalt ühe protsendi võrra ning välistada ei saa Euroopa Keskpanga oodatust kiiremat intresside langetamise tempot. 

Austraalia keskpank kärpis intressimäära esimest korda enam kui nelja aasta jooksul, kuid edasiste langetamiste puhul otsustati lähtuda jooksvatest makronäitajatest. Intresse on suurematest keskpankadest alandanud ka Inglismaa ja Rootsi, samal ajal kui Jaapan enda rahapoliitikat endiselt karmistab. 

Hiina inflatsioon kasvas esimest korda peale eelmise aasta augustit, olles jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 0,5% kõrgem. Samal ajal kukkusid tehaste tellimused 28. kuud järjest, viidates riigi keerulise majandusolukorra jätkumisele. Positiivse erandina võib välja tuua Hiina autotoojad, kes on enda turuosa lisaks Euroopa konkurentidele ka Tesla arvelt suurendama hakanud. Hiina panustab tugevalt tehisintellekti arengule, kasutades juba täna humanoidroboteid avalikus teenistuses politseinikena ja varsti ilmselt ka kaitseväes. 

Eestis on paljudel inimestel tuju endiselt kehv, sest tarbijate kindlustunne on tagasi kriisiaegsetel tasemetel ning geopoliitiliselt ajab üks halb uudis teist taga. Samal ajal on aga tööhõive endiselt väga tugev ning Euribori langemine võiks aasta teisel poolel paljudel inimestel aidata suunurgad natukene ülespoole liigutada.

 

Aktsiaturud

 

Veebruari parima tootlusega börsideks kujunesid Hong Kong, Hispaania ja Poola, mis eurodes mõõdetuna kasvasid kuuga vastavalt 12,4%, 7,9% ja 6,6%. Hiina presidendi kohtumine riigi juhtivate tehnoloogiafirmade juhtidega eesmärgiga tehisintellekti abil majandus taas kasvuteele juhtida meelitas üle pika aja ka väliskapitali pisut enam Hiina aktsiate poole vaatama.  

MSCI Europe indeks tõusis veebruaris 3,6% ning on aasta kahe esimese kuuga kallinenud üle 10%.  Suurima panuse kiiresse kasvu on andnud pangad ning kaitsetööstuse sektor. USA otsus Ukrainat senisest märksa vähem aidata ei jäta Euroopale muud võimalust kui lähiaastatel otsustavalt Euroopa kaitsesse väga suuri summasid investeerida. Nafta hinna languse tuules langes veebruaris Euroopas vaid Norra börsi koondindeks. 

SP500 indeks kukkus veebruaris eurodes mõõdetuna 1,1% ning Nasdaq 100  3,7%. Jätkuvalt on jõus kaks trendi – USA turud on Euroopast selgelt nõrgemad ning tehnoloogiasektori ettevõtted on USA-s suurimate langejate seas. Ettevõtete tulemused ei ole olnud halvad, aga investorid on pikaajalise tõusuga ära hellitatud ning edasiseks aktsiate kallinemiseks oodatakse vaid suurepäraseid numbreid. Neid on aga kasvavate geopoliitiliste pingete keskkonnas üha keerulisem saavutada. 

Rõõm on tõdeda, et Eesti investorid on taas avastanud Tallinna Börsi võimalused, kus aktsiate hinnad on mõõdukalt kallinenud. Peagi algav ettevõtete dividendimaksete hooaeg peaks langevate hoiuseintresside tingimustes huvi kohalike firmade vastu veelgi suurendama.

 

Võlakirjad

 

Nõrgenevate makronumbrite ning ootustele vastanud inflatsiooninumbrite toel liikusid intressimäärad veebruaris USA-s allapoole. Riskikartlikumad investorid vahetasid enda aktsiapositsioonid riigivõlakirjade vastu, mis kasvava nõudluse toel viimaste hinnatõusu toetas. 

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus on liikunud jaanuari lõpu 4,2% tasemelt veebruari lõpuks 3,99% juurde. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes kuuga 4,54% juurest 4,21% tasemele. Langevad intressimäärad meelitasid veebruaris investoreid ostma häid dividende maksvate USA kinnisvarafirmade aktsiaid. Endiselt on väga atraktiivse tootlusega USA alla ühe aasta pikkused võlakirjad, kuid need sobivad vaid investoritele, kes on nõus aktsepteerima USA dollari valuutariski. 

Euroopa võlakirjaturul veebruaris suuri liikumisi ei toimunud. Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus jaanuari lõpu 2,1% tasemelt veebruari lõpuks 2,01% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes kuuga 2,45% juurest 2,41% tasemele. Kõrge võlakoormaga Itaalia võlakirjade tootlused samuti pisut langesid. Itaalia kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus jaanuari lõpu 2,39% tasemelt veebruari lõpuks 2,32% juurde. Itaalia kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus langes  kuuga 3,55% juurest 3,54% tasemele.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus jaanuari lõpu 6,78% tasemelt veebruari lõpuks 6,61% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus liikus kuuga 5,57% tasemelt 5,45% juurde. 

 

Toorained ja valuutad

 

Kuu lõpp tõi pikka aega kallinenud kulla hinnale küll korrektsiooni, kuid kollase metalli hind kallines veebruaris siiski 2,4%. Viimase aastaga on kulla hind tõusnud 40 protsenti, toetatuna keskpankade rekordilistest ostudest ning mitmete riikide otsusest eelistada reservides riigivõlakirjade asemel kulda. Jaanuaris suure languse teinud maagaasi hind kallines veebruaris 26,2%. Samal ajal kukkus nafta hind kuuga pisut üle 4%, aidates inflatsioonitempot pisut ohjeldada. 

Valuutaturul püsis euro ja dollari omavaheline kurss veebruaris muutumatuna. Rootsi krooni kurss jätkas tugevnemist, toetatuna riigi paranevatest makromajanduslikest numbritest.

 

Finantsturgude väljavaade

 

Kuna suurem osa ettevõtetest on juba 2024. aasta tulemused ning alanud aasta prognoosid avaldanud, hakkab finantsturgude lähiaja liikumine kõige enam sõltuma suurriikide võimalikest kokkulepetest sõjategevuse lõpetamiseks Ukrainas ning keskpankade intressiotsustest. 

Lühiajaliselt on kõige enam segadust USA aktsiaturgude osas, kus kõrge hinnatase on sundinud investoreid riskide vähendamiseks enda positsioone müüma. Trumpi üks peamine valmislubadus oli ettevõtete maksukoormuse langetamine 21% pealt 15%-le. Antud teema taas fookusesse tõstmine meelitaks kapitali rohkem USA-sse, aga seda eeldusel, et USA Euroopaga risti vastupidiste väärtuste ja huvide eest võitlema ei asu. 

Euroopa vajab tugevat liidrit ja täna on Saksamaa uuel juhil eeldused selleks saada. Märkimisväärselt tubli on olnud Suurbritannia peaminister ning see loob head võimalused sealse majanduse ning aktsiaturu kosumisele. Rootsi on uue kasvufaasi alguses, mis annab positiivse impulsi ka pikalt virelenud soomlastele ning eestlastele. 

Sarnased artiklid