Vastvalminud uuring aitab paremini mõista, miks inimesed looduskaitse vabatahtlikuks hakkavad ning kuidas talgutel osalemine neid mõjutab. “Kui talgutele tulevad inimesed eeskätt soovist looduses viibida ning midagi looduse heaks ära teha, siis talgutelt lahkuvad pea kõik osalejad ka kingitusega iseendale. Olgu selleks siis positiivsed emotsioonid, füüsiline turgutus, uued teadmised või midagi muud," rääkis ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. “ELFile valmistavad suurt rõõmu vabatahtlike positiivsed, õpihimulised ja aktiivsed eluhoiakud, mis uuringust silma jäid. Selliste vabatahtlikega on lausa lust üheskoos loodust kaitsta.”

Kuna uuring on korduv, saab hinnata talguliste motiivide ning talgute mõju muutumist viimaste aastate jooksul. Positiivse muutusena on kasvanud vabatahtlike hulk, kes talgutelt uusi teadmisi või oskusi omandasid -  kui 2012. aastal oli see 85%, siis nüüd on see 96% talgulistest.

Kui neli aastat tagasi motiveeris osalejaid kohale tulema enim tore seltskond, siis nüüd hinnati kõrgeimalt võimalust viibida looduses (79% vastanutest). Sarnaselt möödunud korrale arvab suur enamus küsitletud looduskaitse vabatahtlikke, et nad kavatsevad talgutest ka tulevikus osa võtta. Rõõmustav on ühtlasi see, et talgute korraldust hinnati jätkuvalt väga kõrgelt. Looduskaitse talgutel osalemist takistavate teguritena toodi kõige enam välja ajanappust.

Uuringu eesmärk oli koguda infot looduskaitse valdkonnas vabatahtlikega töötavate organisatsioonide edasiste tegevuste planeerimiseks, samuti saada ülevaade looduskaitseliste talgutega kaasnevast loodushariduslikust mõjust. Uuringus osalesid 594 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta talgulist ja talgute vastu huvi üles näidanud inimest. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringu raporti leiab siit

ELFi talgute kohta leiab infot kodulehelt www.talgud.ee, samuti teavitame huvilisi eelseisvatest talgutest infokirjaga, millega saab liituda kodulehel.