Kaunist kuldkinga on 2015. aasta alguse seisuga leitud kasvamas 1087 kohas ning liigi seisund on hetkel hea, kuid ekspertide arvates võib see lähiajal muutuda.

Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitseks ja hea seisundi säilitamiseks kinnitati kaitse tegevuskava. 

Kõige enam leiukohti on Saaremaal, samuti leidub taime Lääne-Eestis ja läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal. Harva tuleb kuldkinga ette Lõuna-Eestis. Kuldkinga peamisteks elupaikadeks Eestis on salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad.

Kauni kuldkinga seisundit võib lugeda soodsaks, kui liigi esinemiskohtade arv Eestis ei lange alla 800 ja neist vähemalt 15% on suured populatsioonid (enam kui 25 puhmikut või üle 100 võsu). Soodsa seisundi jätkumise nimel on vajalik asurkonda hoida vähemalt samas suuruses ja parandada paarikümmet kehvas seisus olevat kasvukohta eelkõige võsa eemaldades. Puisniitudel esinevates kasvukohtades on oluline tagada sobilikud hooldusmeetmed, näiteks hiline niitmine, sobiv puistu ja alusmetsa täius.

Tegevuskava keskendub õigeaegsete ja tõhusate kaitsemeetmete rakendamisele, eelkõige raiete, metsakuivenduse, kasvukohtade hoolduse jms reguleerimisele/suunamisele.

Kõige enam ohustavad taime kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, samuti  poollooduslike koosluste (eelkõige endiste ja praeguste puisniitude ja –karjamaade) ebaõiged hooldusvõtted.

Taimede väljakaevamine ja noppimine on õnneks väikese tähtsusega, kuna traditsioonilise looduskaitse objektina langevad kuldkinga isendid korjamise ja röövellikkuse ohvriks suhteliselt harva.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi  vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks koostada tegevuskavad, kui seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostakse kõigile I kaitsekategooria ehk Eestis haruldastele ja hävimisohus liikidele. Valminud tegevuskavad kinnitab keskkonnaminister ja need on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta