Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogub annetusi, et korraldada koos partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal ning teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogub annetusi, et korraldada koos partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal ning teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.
- Annetused
- Toimetas Martin Eek, www.bioneer.ee
- 20. detsember 2010
- Lendorava pesa pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Info pesapaikade kohta on väga oluline, kuna lendoravad elavad varjatult ning selle ohustatud liigi pesapuud ja elupaigad võivad seetõttu langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks. Lendoravaekspert Uudo Timmi sõnul näitavad tänavused seireandmed, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb.
„Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud elupaigad üksteisest isoleeritud," ütles Timm.
Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.
Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega. Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist loodab, et seoses ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aastaga suureneb ka Eestis huvi metsade kaitse vastu. „Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik," ütles Kuresoo.
Eestis väga ohustatud lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.
Lendorava kaitsmisega saad lähemalt tutvuda ELFi kodulehel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta