Nimekiri olulisematest õigusaktide muudatustest, mis 1. jaanuarist 2017 kehtima hakkasid.

  • Atmosfääriõhu kaitse seadus

    Atmosfääriõhu kaitse seadus koostati keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud välisõhu kaitse seaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada, kuid on ka mõned sisulised muudatused, mis on tehtud tulenevalt eelmise seaduse rakendamisel saadud kogemustest. Sisulisemad muudatused puudutavad eelkõige lõhnatemaatikat, samuti ka müra.

    Uues seaduses on lõhnaainete vähendamise tegevuskava koostamise nõuded detailsemad, mis tähendab, et ka tegevuskavad peavad olema märksa sisulisemad. Täpsemaks on tehtud ka müra regulatsioon ja kirjutatud lahti, mis see müra üldse on. 

    Lisaks tõstetakse künniseid, millest alates on nõutav õhusaasteluba. See tähendab, et teatud tegevusaladel (näiteks tanklad, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) väiksemad tegutsejad ei pea enam õhusaasteluba omama, kuid seda vaid juhul kui õhukvaliteedi piirväärtus on tagatud. Selle muudatuse tulemusena ei pea õhusaasteluba taotlema enam ligikaudu 600 ettevõtet. Küll aga tuleb neil oma tegevus registreerida, ent see on oluliselt lihtsam ja kiirem.

    Täpsem info. 
    Seadus Riigi Teatajas.
  • Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“

    Määrusega on kehtestatud nõuded selle kohta milliseid aineid ja mil määral tuleb reoveest välja puhastada. Muudatustega kehtestatakse mitmele ohtlikule ainele (näiteks tsink, baarium, kroom, naftaleen, plii, nikkel) uued piirväärtused. Piirväärtuste üle vaatamisel on arvesse võetud muudatusi veekeskkonnas normeeritud ainete ja nende piirväärtuste osas ning muudatusi ohtlike ainete veekeskkonda juhtimise piiramise või lõpetamise põhimõtete osas. Muudatused on peaasjalikult heite normide leevendamise suunas. Muudetud piirväärtused arvestavad keskkonna kvaliteedi piirväärtusi seega veekeskkond on jätkuvalt kaitstud.

    Lisaks täiendati määrust võimalusega arvestada piirnormide seadmisel teatud ainete (baarium, tsink, vask ja fluoriidid) loodusliku fooniga. Ehk et kui reoveepuhastisse suunatavas vees on juba looduslikult olemas teatud ainete tase, siis ei pea neid aineid reoveest välja puhastama rohkem, kui on looduslik tase.

    Määruse muudatusega täpsustatakse ka ohtlike ainete segunemispiirkonna määramist ja ohtlike ainete vähendamise tegevuskava kohta käivad nõudeid juhul, kui reoveepuhasti heitvees määrusest tulenevat normi ei suudeta saavutada. Tegevuskava elluviimise tähtaegu on muudetud senistest 3 ja 10 aasta pikkustest tähtaegadest vastavalt 6 ja 12 aastani. Muudatus oli vajalik, kuna asjakohaste muudatuste ja  investeeringute tegemine on osutunud senisest ajamahukamaks. Samuti eeldab see teatud ainete puhul ka tarbijate käitumisharjumiste muutmist, mida ei ole võimalik saavutada lühiajalises perspektiivis.

    Määrus Riigi Teatajas.
  • Veeseaduse muudatused

Jaanuari esimestel nädalatel jõustuvad veeseaduse muudatused, mis puudutavad põllumajandustootmist. Esimese muudatusega nähakse ette seni aastal 2023 jõustuma pidanud sügisese vedelsõnniku laotamise keeluaja alguskuupäeva seniselt 1. detsembrilt järkjärguline varasemaks toomine. Väetiste laotamise sügisese keeluaja rakendamine on kavandatud järgmiselt:

- 2017. aasta sügisest ei tohi lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ning vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini.

- 2018. aasta sügisest ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Seejuures antakse Keskkonnaametile õigus kehtestada vedelsõnniku laotamise ajaline piirang sõltuvalt ilmastikutingimustest alates 1. novembrist.

- 2019. aasta sügisest ei tohi vedelsõnnikut laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Keskkonnaametile antakse õigus kehtestada vedelsõnniku laotamise ajaline piirang sõltuvalt ilmastikutingimustest alates 15. oktoobrist.

Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi tegelikud kogused. Seda märgivad põllumajandustootjad ka juba praegu üles, kuid praegu ei ole see kohustuslik. See on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata kultuuri külvieelselt koostatud väetamisplaanis planeeritud väetiste koguste kasutamise efektiivsust.

Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue tuleneb nitraadidirektiivist, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.

Neljanda muudatuse kohaselt võib sügavallapanusõnnikut kompostida põllul aunas kuni 24 kuud. Selleks tuleb enne kompostiauna rajamist teavitada Keskkonnaametit ning enne sõnniku auna vedamist tuleb võtta sõnniku kuivaine sisalduse proov. Kuivainesisaldus peab olema vähemalt 25%.

Lisaks põllumajandusega seotud sätetele muudetakse ka avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (kaablid, tuletornid jms) hoonestusloa taotluse esitamise tähtaega. Muudatusega antakse isikutele, kellel on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, mis on ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuarit või millele on enne 2015. aasta 1. juulit antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek, täiendav aeg taotleda ehitisele asjakohane hoonestusluba. Senine tähtaeg oli 2016. aasta lõpp. Uus tähtaeg on 2019. aasta 31 detsember.

Samuti tehakse veeseaduses muudatus joogivee kontrollikava koostamisega seotud sätetes. Kehtiva veeseaduse kohaselt koostab joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks ning kooskõlastab kava Terviseametiga. Edaspidi tuleb kontrollikava koostada viieks aastaks ning see tuleb iga viie aasta tagant ajakohastada ja kooskõlastada Terviseametiga. Joogivee käitleja võib edaspidi koostada joogivee kontrolli kava omal äranägemisel ka pikemaks perioodiks, nt kümneks aastaks, aga igal juhul tuleb kava iga viie aasta tagant ajakohastada ja Terviseametiga kooskõlastada. Nimetatud muudatust kohaldatakse uutele kavadele alates 2017. aasta 28. oktoobrist. Enne 2017. aasta 28. oktoobrit koostatud ja kooskõlastatud joogivee kontrollikavad kehtivad kuni nendes märgitud kehtivusaja lõpuni. Neid kavasid on võimalik peale 2017. aasta 28. oktoobrit muuta Terviseameti nõusolekul.

Veeseadus Riigi Teatajas.

  • Jäätmeseaduse muudatus

Novembris võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse muudatuse, millega riik toetab kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas. Toetus jaotatakse vastavalt kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste arvule, aastal 2017 on toetus ligi 2,9 eurot aadressiobjekti kohta. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks.

2017. aastal saavad toetust kõik omavalitsused, kuid alates 2018. aastast peab toetuse saamiseks olema täidetud neli tingimust: kohaliku omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses, peab toimuma korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning on asutatud jäätmevaldajate register. Tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

Eesti on võtnud eesmärgiks võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, kuid aastal 2014 olime alles 32% juures, seega meil on oluliselt kasvuruumi.

Jäätmeseadus Riigi Teatajas.

  • Maapõueseadus

Maapõueseadus koostati keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud seaduse. Uus maapõueseadus ajakohastab Eesti maapõueõigust, misläbi lihtsustub nii mõnigi valdkond. Maapõueseadusesse tehtud muudatused aitavad korrastada ja piiritleda riigi rolli maapõue kasutamise korraldamisel ning muudavad kaevandajate jaoks regulatsiooni selgemaks.

Näiteks ei pea püsiasustusega väikesaared enam oma teede tarbeks vajalikku liiva või kruusa ilmtingimata üle mere kohale tooma, vaid saavad mõistliku korra alusel ka kohalikku maavara kasutada. Samas tugevdab uus maapõueseadus hoobasid seal, kus on vaja tõhusamat järelevalvet, võtame kasvõi nn tiikide probleemi, kus tiigi nime all kaevandati süüdimatult maavara.

Täpsem info.
Maapõueseadus Riigi Teatajas.

  • Keskkonnaseire seadus

Uuest aastast jõustub uus keskkonnaseire seadus. Uue keskkonnaseire seaduse eesmärk on ühtsustada mõisteid keskkonnaseadustiku teiste osadega ja täpsustada ning täiendada keskkonnaseire korraldust ja struktuuri. Keskkonnaseire jaguneb uue seaduse alusel riiklikuks keskkonnaseireks, kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseireks ja vabatahtlikuks keskkonnaseireks. Viimase alla kuuluvad nt nii ettevõtja omaseire, mida viiakse läbi lisaks loa alusel tehtavale seirele kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse täiendav keskkonnaseire keskkonnast täiendava teabe saamiseks. Suureneb ka riikliku keskkonnaseire programmi vastutava täitja vastutus, täpsustatud on keskkonnaseire andmete kogumise, hoidmise ja kasutamise korda ning arvestatakse rohkem kinnisasja omaniku ja valdaja huvidega. 

Keskkonnaseire seadus Riigi Teatajas.

  • Kalapüügieeskiri

1. jaanuarist 2017 hakkab kehtima uus kalapüügieeskiri, mis on kooskõlla viidud 2015. aasta 1. juulil jõustunud kalapüügiseadusega. Uus eeskiri on eelmisega võrreldes oluliselt kasutajasõbralikum. Uues kalapüügieeskirjas on kaitsemeetmed kirjas veealade kaupa ning neis on lihtsam orienteeruda. 

Kalapüügieeskiri Riigi Teatajas.

Sarnased artiklid