Reformimata riigimaalt koristati 2016. aastal 154 tonni ohtlikke ja 105 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal kaheksalt objektilt viiest maakonnast. Harju-, Tartu- ja Pärnumaal korrastati igas maakonnas kaks objekti ning Rapla- ja Valgamaal kummaski üks objekt.

Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest eterniiti, ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid. Lisaks leidus ka vanarehve ja mööblit. Suurim korrastatud objekt asus Tartumaal, kust koguti kokku 145,46 tonni prügi – peamiselt eterniiti, lisaks ka ehitus- ja lammutusprahti ning segaolmejäätmeid.

Pärast jäätmete koristamist

„Põhjuseid, miks prügi metsa alla jõuab, on mitmeid. Mõnel juhul on suvilate omanikud vabastatud olmejäätmete veo kohustusest ning tekkiv prügi sokutatakse metsa alla. Teinekord on heauskselt tellitud ehitusjäätmete äravedu isikult, kellel puudub selleks vajalik luba. On ka juhtumeid, kus jäätmejaama teenust on peetud liiga kalliks ning seetõttu prügi metsa veetud,“ rääkis Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Tuletame meelde, et remonttööde käigus tekkiv ehitusprügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama või tellida selle äravedu jäätmeveo teenust osutavalt ettevõttelt. Infot lähimate jäätmejaamade kohta saab kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee. Jäätmevedu tellides tuleb veenduda, et veoteenuse osutajale on väljastatud jäätmeluba või registreerimistõend. Seda saab järele vaadata Keskkonnaameti e-teenuste portaalist https://eteenus.keskkonnaamet.ee.

Mitmeid jäätmeid, näiteks värve, lakke, liime, lahusteid, puhastusvahendeid, ravimeid, patareisid, akusid, päevavalguslampe, väetiseid ja koduelektroonikat, võetakse jäätmejaamas vastu tasuta. Üha enam on tekkinud ka taaskasutus- ja uuskasutuskeskusi, kus võetakse tasuta vastu kasutuskõlblikku mööblit.

„Kui leiate metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha. Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot.

Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus Keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2% jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus,“ selgitas Siilaberg, kuidas tuleks tegutseda loodusest prügi leidmisel.

Kokku on aastatel 2013-2016 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 900 tonni jäätmeid, kusjuures kahel viimasel aastal on prügikogused suuremad olnud. Koristustöödega on vaja jätkata ka järgmisel aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta