Riigile kuuluva sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu kinnitas 20. detsembri koosolekul asutuse 2017. aasta eesmärgid ning tegevuseelarve, mis on 12% väiksem kui sel aastal. Kuna KIKi kaudu suunatavad toetusrahad vähenevad märkimisväärselt, korraldab asutus töö ringi ning vähendab ka töötajate arvu.

Esindused maakonnas säilivad ning võtavad enda kanda ka osa seni Tallinnas asunud spetsialistide tööst.

„Riigi töökohad peavad jääma ka maakondadesse, seetõttu oli see üks aluspõhimõte, millest muudatusi planeerides lähtusime," ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants. „KIKi ülesanne on pakkuda riigile ja selle inimestele parimat teenust ning käia muutustega kaasas. Kui toetusraha hulk on väiksem ja riik tervikuna otsib võimalusi efektiivsemaks toimimiseks, tuleb seda teha ka meil,“ ütles KIKi nõukogu esimees.

Nõukogu otsusega ühendatakse KIKi struktuuris seni eraldi olnud kaks toetuste põhisuunda – struktuuritoetused ja keskkonnaprogramm üheks toetuste üksuseks. Uue töökorralduse järgi tegeleb edaspidi üks üksus, sõltumata rahastusallikast, erinevate valdkondade (jäätmed, vesi jne) rahastamise korraldamisega.

Töö ümberkorraldamise põhieesmärk on tõsta toetuste vahendamise efektiivsust, luues ühtne valdkonnapõhine toetuste jagamise süsteem, mis lihtsustaks muuhulgas asjaajamist ja KIKi partneritega suhtlemist. Samuti ühendatakse siseaudiitori ja projektiauditi funktsioonid ning moodustatakse siseauditi üksus.

Muudatus on toimunud ka KIKi juhtimises. Ainukese juhatuse liikmena jätkab tööd Veiko Kaufmann, kes on asutuse eesotsas olnud üle nelja aasta.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.

Taustainfo:

KIKile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv raha (keskkonnaprogramm) on märkimisväärselt vähenenud. 2012. aastal oli see 35,8 miljonit eurot, 2013. aastal 36,7 miljonit, 2014. aastal 38,3 miljonit, 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 28 miljonit ning 2017. aastal vaid 25,6 miljonit eurot (prognoos). Selle tingib eelkõige nö põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.

Sellest tulenevalt otsustas KIKi nõukogu 18.04.2016 koosolekul seoses keskkonnaprogrammi  rahade vähenemisega korraldada 2016. aastal senise 2-3 taotlusvooru asemel ainult 1 taotlusvooru. 2017. aastal toimuvate voorude osas langetab nõukogu otsuse uuel aastal. Suure tõenäosusega korraldatakse taotlemine osaliselt ning mitte kõikides rahastatavates valdkondades.

Samuti on vähenenud KIKi kaudu suunatavad Euroopa Liidu struktuurivahendite summad. Perioodil 2007-2013 oli toetusraha 730 miljonit eurot, käimasoleval perioodil 2014-2020 on seda ca 150 miljonit eurot vähem, ehk 588 miljonit eurot (ERF, ÜF, kvoodimüügi vahendid).

Riik tervikuna kavandab ja viib ellu reforme, mille eesmärgiks on läbi efektiivsema töökorralduse vähendada töötajate arvu ja hoida kokku valitsemisala kulusid sealjuures ka sihtasutustes. Selle raames on ka KIK esitanud ka Rahandusministeeriumile oma tööjõu vähendamise plaanid.

Sarnased artiklid