Eelmisel aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et glüfosaat on inimesele tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001.

Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel (mille esinemissagedus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti kasvanud) ja kasvajaid katseloomadel. Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelustanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab Riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.

Züleyxa Izmailova, EER juhatuse liige: “Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni).

Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist?”

Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) jättis kahjuks WHO teadusliku hinnangu arvestamata. Euroopa Komisjon tahab Toiduohutusameti otsusele toetudes pikendada glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus veel 15 aastaks. Seejuures ei nähta ette ühtki piirangut. Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba märtsi teisel nädalal seda otsust kinnitama.

Erinevus kahe otsustusprotsessi vahel on ilmne! Kui Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur lähtus analüüsi tehes sõltumatutest teadusuuringutest, siis Euroopa Liidu ametlik otsus tugineb tööstuse enda uuringutele. Tööstuse enda uuringutest on heal juhul saadavad vaid üldsõnalised kokkuvõtted, kuid uuringuid ennast tervisespetsialistidele ei näidata, viidates ärisaladustele; neid hinnanud ekspertide nimed on salastatud jne. Pole kahtlust, et just WHO vähiuuringute agentuuri sõltumatutele teadustöödele põhinev hinnang on usaldusväärsem. Senist EL otsustusprotsessi on kritiseerinud ka Euroopa Ombudsman.

Monsanto ja teised rahvusvahelised korporatsioonid survestavad otsustajaid väga agressiivselt, et glüfosaadipõhistele mürkidele nagu Roundup jt. ei kehtiks mingeid piiranguid. Samas pole korporatsioonid siiani suutnud veenvalt näidata nende ainete ohutust. Lisaks on olemas selgeid andmeid, et glüfosaat on ohtlik mullaelustikule (n toksiline vihmaussidele), kahepaiksetele, tolmendavatele putukatele, kahjustab inimese hormonaalsüsteemi ning võib olla mitmete haiguslike seisundite tekitaja.

EER esimees Aleksander Laane: “Valitsusel pole õigust GMO-korporatsioonide huvides  inimeste tervisega mängida. Glüfosaadil pole olemas ohutut sisaldust toidus, õhus, mullas ega vees ning seetõttu tuleb selle kemikaali kasutus kogu Euroopas keelata!”

Eestimaa Rohelised kutsuvad Eesti valitsuse esindajaid lähtuma otsustamisel sõltumatu teaduse andmetest, rahvatervise huvidest ning keskkonnakaitse vajadustest. Eestist tuleb teha Euroopa maheviljeluse teadus-ja praktikakeskus ning orienteeruda mahetoodete ekspordile. Seetõttu tuleb Euroopa Komisjoni ettepanek glüfosaadi kasutamisloa pikendamiseks kategooriliselt tagasi lükata.

Lisainfo:

www.greens-efa.eu/toxic-substances-15218.html

www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf

www.maheklubi.ee/uudised/uudis/glyfosaatide-keskkonnamoju---kas-on-pohjust-muretsemiseks/

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta