Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas lendorava kaitse tegevuskava, milles on kavandatud hääbumisohus liigi Eestis säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2016–2020 ning pikaajalised kaitse-eesmärgid aastani 2030.

  • Bioneeri uudised
  • 4. veebruar 2016
  • Lendorava pesa pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

„Lendorava sõber on rähn, kes toksib talle pesaõõnsuse. Vaenlane nugis, kes võib ta maha murda. Inimene võib olla mõlemas rollis. Vaja oleks, et ta valib vaid ühe poole, lendorava poole,“ sõnas keskkonnaminister.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja kadumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustavad liiki kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliima muutumine.

Prioriteetsete tegevustena nähakse kaitse tegevuskavas ette lendorava püsielupaikade moodustamist ning potentsiaalsete elupaikade inventeerimist, et tagada liigile sobivate elupaikade säilimine vajalikus mahus. Tähtsal kohal on tugiasustamine, elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi taasasustamise ja asurkondade isoleerituse uuringud ning maaomanike nõustamine.

Kaitsetegevuste lähiaja eesmärkideks on:

  • lendorava säilimine Eestis vabalt looduses elava liigina

  • saavutada leviku tase, mille puhul jooksva aasta kohta oleks registreeritud vähemalt 60 asustatud lendorava elupaika

  • liikumiskoridoride tagamine Alutaguse piirkonna lendorava elupaikade vahel;

  • arvukuse languse peatamine

  • lendorava levialal potentsiaalsete, kuid praegu asustamata lendoravale sobivate elupaikade kaitse, võimaldamaks säilitada loomade omavahelist sotsiaalset sidet ning populatsiooni taastumist

Lendorava kaitse pikaajalisteks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneb vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest vaid Soomes ja Eestis. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt ahenenud. Kui 2012. aasta seisuga oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis 2014. aastal oli teada vaid 37 asustatud lendorava leiukohta.

Esimene lendorava kaitse tegevuskava Eestis koostati 2006. aastal ja käesolev kaitse tegevuskava on selle jätkukavaks. Kava koostati lendoravaekspertide, erinevate huvigruppide, Keskkonnaameti, RMK ja Keskkonnaministeeriumi koostöös.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel. 

Sarnased artiklid