Keskkonnaamet tuletab meelde, et lõhilaste loodusliku arvukuse tagamiseks on lõhe ja meriforelli püük keelatud siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini ning jõeforelli püügikeeld kehtib 15. septembrist 31. jaanuarini.

Sügiskuud on lõhe, meri- ja jõeforelli jaoks kudeaeg. Lõhe ja meriforell on siirdekalad, kes tulevad jõgedesse sigima soolasest mereveest. Meriforelli paikne vorm jõeforell elab jõgedes ja ojades ning eelistab elupaigana rohkem mudapõhja, kudemiseks otsib ta aga kruusasema paiga. Lõhilased eelistavad kudemiseks hapnikurikast, kivise ja kruusase põhjaga jõelõiku. Selleks, et siirdekalad saaksid rahulikult kudeda, on kehtestatud siseveekogudes püügikeeld, millest kinnipidamine on vajalik, et tagada lõhilaste looduslik taastootmine ning püügivõimaluste olemasolu ka tulevikus.

Looduslikud tingimused kude õnnestumiseks Narva ja Jägala jõgede alamjooksudel on paisutuse tõttu puudulikud, mistõttu riik asustab sinna kalu eelkõige püügivaru loomise eesmärgil ning kuderahu ega püügikeeldu neil aladel kehtestatud ei ole. Küll aga kehtib püügikeeld 15. oktoobrist kuni 15. novembrini teistes lõhejõgedes, kuhu väljaspool keeluaega kalastuskaarte müüakse. Sellised jõed on Vääna, Pirita, Valgejõe, Selja ja Purtse, kus muidu tohib kehtiva kalastuskaardi alusel püüda lõhelisi spinningu või lendõngega.

Lõhe ja meriforelli püügil eelpool loetletud jõgedel on keelatud kasutada spinninguga püügil lanti või lendõngega püügil kunstpeibutist, mille pikkus on suurem kui 18 cm ilma konksude ja neid hoidvate rõngaste pikkust arvestamata. Landi või kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel ei tohi konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. Ühel isikul on lubatud ühe ööpäeva jooksul püüda kuni kaks lõhet või meriforelli või üks lõhe ja üks meriforell.  

Merest võib lõhet ja meriforelli püüda aastaringselt, välja arvatud jõgede suudmealadelt, kus väiksematel jõgedel on kalapüügi keelutsoon 500 meetrit, suurematel lõhejõgedel kuni 1500 meetrit. Lõhe alammõõt on ninamikust sabauimekiirte lõpuni 60 cm, meriforellil 50 cm.

Kalastuskaarti saab taotleda Keskkonnaametist või läbi pilet.ee veebikeskkonna. Lisainfo kalastuskaardi taotlemise kohta on leitav siinsel aadressil.

Järelevalvet püügikeelust kinnipidamise ning kalastuskaartide olemasolu üle teostab Keskkonnainspektsioon.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta