Tartu ülikoolis on võimalik algaval sügissemestril kuulata taas hiitele ja teistele looduslikele pühapaikadele pühendatud valikainet. Järgmisel neljapäeval, 05.09. kl 12.00 toimuval avaloengul kõneleb Ahto Kaasik eri laadi pühapaikadest ning nendega seotud väärtustest.
Tartu ülikoolis on võimalik algaval sügissemestril kuulata taas hiitele ja teistele looduslikele pühapaikadele pühendatud valikainet. Järgmisel neljapäeval, 05.09. kl 12.00 toimuval avaloengul kõneleb Ahto Kaasik eri laadi pühapaikadest ning nendega seotud väärtustest.
- Bioneeri uudised
- Ahto Kaasik, Maavalla koda
- 28. august 2013
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Pühapaikade valikaine (FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP)) loengud toimuvad neljapäeviti kl 12 - 14 Tartus Lossi tn 3-406. Kõik huvilised on oodatud.
Kaheteistkümnest loengust koosnevat valikaine sarja loevad kaheksa oma eriala tunnustatud asjatundjat Tartu ning Tallinna ülikoolist. Aine raames antakse ülevaade pühapaikadega seotud vaimsest ja ainelisest pärandist, loodusväärtustest, usuvabadusest, õigus- ja halduskorraldusest ning teabeallikatest.
Võrdluseks kõneldakse hõimurahvaste pühapaikadest. Seminaridel käsitletakse ka pühapaikade uurimise ja haldamise põhialuseid. Loengusarja alguses on kavas tavapärane väljasõit Võnnu kihelkonna pühapaikadesse.
Aine on mõeldud eeskätt ajaloo- ja loodusteaduste erialade bakalauruse- ning magistriastme üliõpilastele, kuid üldhariva kursusena võiks olla huvipakkuv kõigile. Pühapaikade valikaine toimub Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja sihtasutuse koostöös.
Pühapaikade valikainet on varem loetud 2009. ja 2011. aastal Eesti maaülikoolis ning 2010., 2011. ja 2012. aastal Tartu ülikoolis. 2013. a kevadsemestril pakkus Tartu ülikool esimest korda looduslike pühapaikade inventeerimise valikainet.
Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata põlisrahva tavasid järgides. Eesti rahvuskultuuri ja -eneseteadvuse jaoks olulise nähtusena on nad kaasajal tihedalt seotud erinevate teadus- ja haldusvaldkondadega.
Kultuuriministeerium kehtestas 2008 aastal pühapaikade uurimiseks, väärtustamiseks ja päästmiseks mõeldud arengukava, mille täitmine on vähese rahastamise tõttu alles algusjärgus. 2012. aastal kinnitas valitsus Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020, milles rõhutatakse loodusike pühapaikade haruldust ning ohustatust.
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus tegeleb alates 2008. aastast looduslike pühapaikade uurimise, kaitsmise, tutvustamise, nõustamise ning pühapaikadega seotud õppetöö korraldamisega.
Loengute esialgne nimekiri
05.09. Sissejuhatus ainesse, Ahto Kaasik
12.09. "Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad", Jüri Metssalu
19.09. „Pühapaigad ja vaimne kultuuripärand”, Mari-Ann Remmel
26.09. „Pühapaigad kui eluskooslused”, Jaanus Paal
03.10. „Mari ja udmurdi looduslikud pühapaigad“
10.10. „Pühapaigad ja tervis”, Ain Raal
17.10. "Ristipuud matusekombestikus", Marju Kõivupuu
24.10. "Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised", Madis Arukask
31.10. „Pühapaigad ja arheoloogia”, Heiki Valk
07.11. „Miikse pühapaigast”, Heiki Valk
14.11. "Pühapaikade inventeerimine", Ahto Kaasik
21.11. "Pühapaikade õiguskorraldus ja haldamine", Ahto Kaasik
28.11. Seminar pühapaikade inventeerimisest, Ahto Kaasik
05.12. Seminar pühapaikade haldamisest, Ahto Kaasik
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta