Täna võttis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastu ÜRO tunnustuskirja, millega tänatakse ja tunnustatakse Eestis tehtud töid osoonikihi kaitsmisel.

16. septembril 25 aastat tagasi leppisid riigid kokku, et juba kahjustatud osoonikihti on vaja ühiselt kaitsta ning allkirjastasid Montreali protokolli, mille põhieesmärgiks on piirata ja lõplikult kasutuselt kõrvaldada kõik osoonikihti kahandavad ained. Eesti liitus leppega 1996. aastal. “See rahvusvaheline initsiatiiv on suurepärane näide sellest, kuidas riigid suudavad lahendada ka tõeliselt suuri üleilmseid probleeme, kui nad tegutsevad otsustavalt ja ühiselt. Ühtegi teist keskkonnalepingut ei ole ratifitseerinud rohkem riike, kokku 197. Ja mis veelgi olulisem – riigid ei ole lihtsalt allkirju andnud, vaid tõesti ka palju ära teinud,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

2007. aastaks olid kõik protokollis osalevad riigid vähendanud osoonikihti kahandavate ainete kasutust 95%, seejuures on paljud ained kasutuselt täielikult kõrvaldatud. Tänu Montreali protokollis sätestatud nõuetele töötatakse välja alternatiive ja uusi tehnoloogiaid. Eestis on oluliselt vähenenud osoonikihti kahandavate ainete müük, lõpetatud on osoonile kahjulike ainete kasutamine astmaravis, kahjuritõrjes ja ehitusmaterjalide ehituses. Ka külmaseadmetes ja laevadel olevates tulekustutussüsteemides kasutatakse peamiselt keskkonnasõbralikumaid alternatiivseid aineid. Seni veel kasutuses olevaid halooniobjektide turvalisust kontrollitakse pidevalt ning kahjulikke aineid käideldakse ainult Tallinnas asuvas riiklikus käitluskeskuses.

Osoonikiht on kui Maa kilp, mis peegeldab tagasi Päikeselt tulevat ultraviolettkiirgust. Ilma selle kihita häviks elu Maal. Kloori või broomi sisaldavad osoonikihti hävitavad ained on inimeste loodud. Esimene neist, freoon, võeti kasutusele 1928. aastal. Seda peeti tollal lausa imegaasiks, järjest enam leiti sellele kasutust ning peagi kahekordistus selle tootmine. Seejärel loodi üha uusi sarnaseid gaase, mis tundusid pealtnäha ohutud. Ent siis avastati nende gaaside võime hävitada osoonikihti. 1985. aastal kinnitasid teadlased, et gaaside mõju on olnud niivõrd tugev, et Antarktika kohal laiub osooniauk.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta