Eelnõu muudab keskkonnamõju hindamise läbipaistvamaks ja põhjalikumaks, vähendades samas asjatut bürokraatiat ja dubleerimist. Asjassepuutuvaid osapooli kaasatakse senisest varem, et nad saaksid hindamises algusest peale kaasa rääkida ja võimalikele probleemidele tähelepanu juhtida.

Keskkonnamõju tuleb hinnata tegevuslubade andmisel ja planeeringute kehtestamisel, et arvestada ümbritseva loodus- ja elukeskkonnaga. “Keskkonnamõju hindamine annab meile teadmise, kuidas üks või teine ettevõtmine keskkonnale mõjub. Kui see hindamine toimub eesmärgipäraselt, põhjalikult ja avalikult, saame alati valida kõige mõistlikumad, uuenduslikumad ning keskkonnasõbralikumad lahendused,” kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eelnõuga vähendatakse võimalust, et tegevuslubasid antakse välja või planeeringuid koostatakse formaalselt, tegelikult keskkonnamõju arvestamata. “Nagu ühtegi teist asja, pole keskkonnamõju hindamist vaja teha linnukese pärast, vaid ikka selleks, et teha paremaid otsuseid. Selleks muudame ühelt poolt mõju hindamise põhjalikumaks, kaasates rohkem osapooli, mis tagab kõikide asjaolude ja huvide arvestamise. Teiselt poolt ühendame ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, mis muudab kogu protsessi loogilisemaks ja tõhusamaks,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Lisaks saavad tegevuslubade andjad ning strateegiliste planeerimisdokumentide menetlejad mõju hindamise menetlustes nii suuremad volitused kui ka vastutuse.