Eelmisel nädalal alustas keskkonnaamet reostuseuuringuid Kose Valgjärvel. Novembris 2010 sai keskkonnainspektsioon teate reotusest Võrumaal Kose alevikus asuval Valgjärvel. Kohapeale saabusid nii keskkonnaispektsiooni, keskkonnaameti kui ka päästeameti spetsialistid. Järve ääres oli tuntav väga tugev kemikaali lõhn ja veepind oli kaetud õhukese kilega, mis on omane naftasaaduse vette sattumisel tekkivale iseloomulikule reostusele. Reostusallikana tuvastati orundi serval maa seest väljuv toru.

Valgjärv on kanali kaudu ühenduses Natura 2000 alale jääva Verijärvega. Keskkonnaameti poole on pöördunud ka kodanikke, kes on mures järves ujumise ja sealt püütud kala söömise tervislikkuse pärast.

Keskkonnaamet sõlmis lepingu osaühinguga Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes uurib võimalike reostusjääkide mõju kahes järves.

20. märtsil võeti vajalikud setteproovid, mis viidi analüüsiks laborisse. Lisaks mõõdeti vee üldiseid füüsikalis-keemilisi näitajaid: temperatuur, pH, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, üldlämmastik ja üldfosfor. Setteproovidest määratakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAS - naftasaaduste kõige toksilisemad komponendid) sisaldus. Proove võeti vahetult reostuse piirkonnast ja võrdluseks ka piirkonnast, mis oli reostusest kõige vähem mõjutatud.

„Tulemused annavad vastuse, kas reostus on mõjutanud põhjasetteid ning kujutab ohtu vee kvaliteedile ja selle kaudu järve elustikule, samuti inimese tervisele. Mai lõpus esitatakse tulemused ja kokkuvõte keskkonnaametile ning siis saab juba teha järeldused reostuse mõjudest,“ ütles keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni vee-elustiku spetsialist Martin Mandel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta