Ainuüksi Otepää looduspargi territooriumil tuli ilmsiks seitse ebaseadusliku ehitamise juhtumit, sealhulgas kämpingumaja looduspargis asuva järve ehituskeeluvööndis, varjualune ja välikäimla Väikese Emajõe ehituskeeluvööndis, väliüritusteks püstitatud lava, tünnisaun, kaks väikehoonet koos varjualusega, püstkoda ja puukuur ning veel üks kämpingumaja.

Põdrala vallas oli Väikese Emajõe ehituskeeluvööndisse seadusevastaselt rajatud tee.

Kaks ebaseaduslikku ehitist asuvad Helme vallas ja nendeks on Helme jõe ehituskeeluvööndisse rajatud vundament ja Tündre järve äärde püstitatud kämpingumaja.

Tehtud ettekirjutustest on praeguseks kolm täidetud, üks ettekirjutus on kohtus vaidlustatud, ülejäänud ettekirjutuste täitmise tähtajani veel aega.

Lisaks sellele on Valgamaa bürool pooleli menetlused, mis on seotud Tündre järve veekaitsevööndis ja Pülme järve ehituskeeluvööndis olevate rajatistega, samuti Pülme järve ehituskeeluvööndisse püstitatud nelja suurema ehitisega.

"Kui ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse rajatavate omavoliliste ehitiste püstitamine tuleneb tõepoolest vahete-vahel inimese teadmatusest, siis kaitsealal ollakse ehitiste püstitamise keelust teadlikud, ent minnakse kohustuslikust asjaajamisest mööda ning ehitatakse hoone valmis eeldusel, et tegu ei avastata,“ ütles Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiirats.

„Enamjaolt on maaomaniku sooviks rajada veekogu kaldal asuva hoonekompleksi juurde erinevaid abihooneid, nagu saun, püstkoda, lehtla või puukuur, aga lubasid-nõusolekuid ei vaevuta küsima,“ täpsustas Tiirats.

Ebaseaduslike ehitiste likvideerimine on pikk ja aeganõudev protsess, sest sellega võivad kaasneda aastaid kestvad kohtuvaidlused.

Näiteks 2001. aastal Manilaiule ehituskeeluvööndisse püstitatud palkmajad likvideeriti Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse järgi lõpuks 2011. aastal. 

Eelmisel aastal likvideeriti ka 2006. aastal Aegna saare sihtkaitsevööndisse riigimetsamaale seadusevastaselt ehitatud 11 kämpingumaja koos käimlaga.

Mida Keskkonnainspektsioon ebaseadusliku ehitise puhul ette võtab?

Ebaseadusliku ehitise (hoone või rajatis) ilmsikstulekul, juhul kui asi ei ole aegunud, s.t kui ehitamisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat, alustab Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse. Rikkumise ehk loata ehitamise korral saab rikkujale määrata rahatrahvi.

Mis saab ehitisest?

Alustatakse haldusmenetlus, mille käigus uuritakse teistelt haldusorganitelt - Keskkonnaametilt ja kohalikult omavalitsuselt - kas antud ebaseadusliku ehitise seadustamine on nende hinnangul võimalik. Kui seda peetakse võimalikuks, jääb inspektsioon vastava seadustamise protsessi tulemust ootama. Kui nimetatud haldusorganid ei pea ehitise seadustamist võimalikuks, teeb inspektsioon ettekirjutuse ebaseaduslik ehitis likvideerida. Likvideerimine ei tähenda iga kord lammutamist, näiteks kergemad ehitised on võimalik keeluvööndist välja viia.