Kontrolluuringu eesmärk oli kindlaks teha, kas tarbijatele antakse enne lepingu allkirjastamist kogu teave, millele neil tarbijakaitseseaduste kohaselt õigus on.

46% juhtudest ei sisaldanud veebilehel olevad reklaamid kogu tarbijakrediidi direktiivis nõutud teavet. Näiteks puudus info krediidi kulukuse aastamäära, kohustuslike kõrvalteenuste tasude (nt kindlustus) ning krediidilepingu kestuse kohta. Samuti olid 244 veebilehte jätnud pakkumisest välja olulist põhiteavet, näiteks ei antud informatsiooni intressimäära tüübi, krediidi kestuse ja lepingutasude või muude krediidiga seotud kulude kohta. 20% veebilehtedest esitasid krediidi kulusid kas valesti või tarbijat eksitada võival moel.

Kokku kontrolliti uuringu raames enam kui 500 veebilehte 27 liikmesriigis ning Norras ja Islandil. Neist veebilehtedest 70% (393 veebilehte) läbisid põhjalikuma kontrolli, mille käigus tuvastati probleeme seoses sellega, et reklaam ei sisaldanud kohustuslikku teavet, otsuse tegemiseks oluline teave oli pakkumisest välja jäetud või olid kulud esitatud eksitaval moel. Eestis analüüsiti kokku 15 veebilehte, millest 12 vajasid põhjalikumat analüüsi riiklikul tasandil.

"Kui inimesed taotlevad laenu, siis mõnikord avastavad nad, et see osutub kallimaks, kui alguses tundus, sest oluline teave oli segane või puudus. Tarbijakrediit ei ole alati kergesti arusaadav, seetõttu on loodud Euroopa õigusaktid, et aidata tarbijaid teadlike otsuste tegemisel. Seetõttu on väga oluline, et ettevõtted varustaksid tarbijaid täpse ja vajaliku teabega. Komisjoni ülesanne on riiklike täitevametitega selle tagamiseks koostööd teha," sõnas ELi tarbijakaitse volinik John Dalli.

Riiklikud ametiasutused võtavad nüüd finantseerimisasutuste ja krediidivahendajatega ühendust ja paluvad neil olukorda selgitada või oma veebilehte parandada. Kui seda ei tehta, võib sõltuvalt riigis kehtivatest seadustest olla tulemuseks kohtuasi, mis võib päädida trahviga või isegi veebilehe sulgemisega.