Täna alustavad ELF-i talgulised Pärnumaal Kurese maastikukaitsealal muistses Kurese külas loopealsetalguid, et panustada liigirikaste pärandkoosluste ja kohaliku elurikkuse säilimisse. Homme alustab teine tegus seltskond Kabli rannaniidul kõriseva häälega juttselg-kärnkonna elu- ja sigimistingimuste parandamisega, et konnaliik ei häviks.
Täna alustavad ELF-i talgulised Pärnumaal Kurese maastikukaitsealal muistses Kurese külas loopealsetalguid, et panustada liigirikaste pärandkoosluste ja kohaliku elurikkuse säilimisse. Homme alustab teine tegus seltskond Kabli rannaniidul kõriseva häälega juttselg-kärnkonna elu- ja sigimistingimuste parandamisega, et konnaliik ei häviks.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Kertu Hool, Eestimaa Looduse Fond
- 2. august 2011
ELF-i talguid eestvedava Tarmo Tüüri sõnul on ELF-i talgutel oluline roll rõhutada inimeste ja looduse kooshoidmist ja -toimimist. „Sellel nädalal Pärnumaal ulatavad oma abikäe looduse heaks 30 vabatahtlikku. Need on täiesti tavalised inimesed meie endi seast. Noorim talguline on 11 ja vanim talgutele kirja panija 70. Lisaks eestimaalastele on paar talgulist ka Saksamaalt ja Itaaliast.“
Kurese küla on pronksiaegne pärl Pärnumaal, mida hooldab entusiastlik loodustalunik Urmas Vahur, kes rõhutab inimese osa pärandkoosluste hooldamisel: „Ilma inimeseta ehk meie kõigi sekkumiseta loopealsed ei püsi ja hävivad koos siinsete liikidega.“ Talgulised avavad vaate loopealse iidsele paemurrule ning ringvall-linnusele ning annavad siis loopealse hooldetööde teatepulga loodustalu veistele üle. Selline ongi loopealse loomulik olek – mingi osa teevad inimesed ja loomad jätkavad.
Kurese loodustalu karjatab veiseid Pärnumaa pärandkooslustel. Need on põlised inimtekkelised poollooduslikud kooslused, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Sellise vastutustundliku suhtumise tõttu on Kurese loodustalu valitud kümne Eesti ja kümne Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas. Samuti Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.
Homme algavatel talgutel Kabli looduskaitsealal teevad talgulised head pisikesele juttselg-kärnkonnale ehk kõrele, kelle arvukuse ja asurkondade arv on hüppeliselt vähenenud alates seitsmekümnendatest. Pärnumaal Kabli kandi rannaniitudel on kõre üks väheseid asurkondi. Talgulised puhastavad sealseid kõre sigilompe taimedest ja võtavad võsa ümbritsevalt alalt.
Kõre on haruldane väiksekasvuline konn, kelle levila põhjapiir on Eesti. Vilka jooksuvõime tõttu võib kõrega kohtumisel teda pidada ka hiireks, mille tõttu on teda rahvasuus kutsutud ka hiirkonnaks. Kõre on öise eluviisiga ning temale iseloomulik väikese mootori moodi kõrisev hääl võib kanduda kuni kilomeetri kaugusele. Elupaikade hävimist põhjustab rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni kudemispaigad. Kõre kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse.
Talgud toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Läti-Eesti ühisprojekt Demofarm on finantseeritud Interreg IIIA Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta