Eile, 18. aprilllil asustas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond koos Keskkonnaametiga Lõuna-Eesti järvedesse 206,5 kilogrammi angerjamaime ehk umbes 681450 isendit.
Eile, 18. aprilllil asustas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond koos Keskkonnaametiga Lõuna-Eesti järvedesse 206,5 kilogrammi angerjamaime ehk umbes 681450 isendit.
- Veemajandus
- Toimetas Martin Eek, www.bioneer.ee
- 19. aprill 2011
Pea 85% maimudest asustati Võrtsjärve, ülejäänud jagati nelja väikejärve vahel: kolm neist asusid Jõgevamaa voorte vahel (Saadjärv, Kuremaa ja Kaiavere järv) ning üks Võrumaal kuplite vahel (Vagula järv).
Ühe isendi keskmine kaal oli kõigest 0,3 grammi ja maimud toodi Inglismaalt Eestisse lennukiga. Ettevõtmist finantseeriti SA KIK kalavarude taastootmise alamprogrammist.
Viimati asustati Eestis angerjat eelmise aasta juulis. Tookord oli tegemist ettekasvatatud angerjatega, kelle keskmine kaal oli 8 grammi. Kokku asustati siis ca 210 tuhat angerjat ning jaotus veekogude vahel oli enam vähem sama, mis tänavu.
Allikas: Keskkonnaamet
Angerjas ehk harilik angerjas (Anguilla anguilla) on kalaliik angerjaliste seltsi angerlastesugukonnast. Angerjas eelistab elada mudase põhjaga veekogus, toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi: putukaid ja nende vastseid, tigusid ja isegi kalamaime.
Angerjas rändab kudema Sargasso merre. Pärast kudemist suguküpsed isendid reeglina surevad. Vastsetel võtab umbes 3 aastat, et hoovustega Euroopa rannikule jõuda.
Rahvusvahelise Mereuurimise komisjoni (ICES) andmetel vastab angerja asurkonna praegune taastootmise tase 1-9% selle 1970. aastate tasemest, kusjuures angerja varud kahanevad jätkuvalt. Näiteks 2008. ja 2009. aasta jooksul vähenesid klaasangerja varud 50–60%.
Angerjas on kantud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni alla (CITES liik) ja tema nii elusisendite kui ka toodete ekspordiks ja impordiks on vajalikud vastavad eriload.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
