Meenutamaks liiklejatele suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga seotud ohtusid, alustas Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga liiklusohutuskampaaniat, mille sõnum on: "Sinu lähedaste elud pole katsetamiseks, ära ületa lubatud kiirust!"
Meenutamaks liiklejatele suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga seotud ohtusid, alustas Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga liiklusohutuskampaaniat, mille sõnum on: "Sinu lähedaste elud pole katsetamiseks, ära ületa lubatud kiirust!"
Miks on kiirus oluline?
Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem. Tegelikult mängib kiirus rolli kõigis liiklusõnnetustes – ilma kiiruseta poleks ka õnnetusi.
Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks õnnetuste põhjustajaks umbes 10% puhul kõigist õnnetustest ja umbes 30% puhul surmaga lõppenud õnnetustest. Nii kehtestatud piirkiiruse ületamine kui ka ebasobivalt valitud sõidukiirus on olulised õnnetusi põhjustavad tegurid.
Esiteks mõjutab kiirus õnnetusse sattumise tõenäosust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem.
Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste.
Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk. Osa energiast „neelab“ inimkeha. Inimkeha aga talub välist jõudu ainult teataval määral.
Kui välise jõu hulk ületab vastavaid piirmäärasid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Seega tekitab suurem kiirus raskemaid vigastusi. See puudutab eelkõige vähekaitstud liiklejaid (nagu jalakäijad, jalgratturid ning väiksemates ja kergemates sõidukites liiklejad), kes põrkavad kokku tugevamate mootorsõidukitega.
Erinevates riikides teostatud uuringute põhjal võib välja tuua seose: keskmise kiiruse kasv 1 km/h suurendab õnnetuste arvu kasvu 3%. |
Olukord Eestis
Liiklusõnnetuste statistikale tuginedes võib asulavälisel teel lubatust suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga siduda teelt väljasõidu- ja mootorsõidukite laupkokkupõrgetega lõppenud õnnetuste toimumise ka Eestis.
Asulavälisel teel toimus 2009. aastal 302 inimkannatanutega ühesõidukiõnnetust, milles hukkus 24 ja sai vigastada 425 inimest ning 93 kokkupõrget vastutuleva sõidukiga, milles hukkus 21 ja sai vigastada 194 inimest. 2009. aastal hukkus liikluses 100 inimest, neist 45 asulavälistel teedel ehk maanteedel.
Kampaania jooksul jagatakse liiklejatele ka rinnamärke „Mina pole katsejänes“.
Allikas:www.mnt.ee/kiirus/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
