Homne jakepäev (29.07.), rahvakalendris ka olevipäev, on Eesti lääneserva ja saarte püha. Koos mõne päeva eest olnud sarnase nimega jaakapäevaga (25.07.) on jakepäev üks heinaaja lõppu ja viljalõikuse algust tähistavaist päevist.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Maavalla koda
- 28. juuli 2009
On arvatud, et jakepäevaks, hiljemalt esimeseks rukkiema päevaks (10.08.) pidid olema sikud tapetud, sest pärast seda hakkavat nende liha haisema.
Jakepäeval on lammast kahjatud ehk ohverdatud ja söödud ka Norras, Rootsis ja Soomes. Setos on aga lamba kahjamise päevaks annepäev (26.07.). Jakepäeva kui loomade kahjamise päeva on mainitud juba vanemas kirjanduses.
Eisen kirjutab:
Iseäraliseks lammaste ohverdamise päevaks tuleb olevipäeva arvata. Sel päeval tapeti lammas, keda tavaliselt "Olevi lambaks" hüüti.
Lamba kahjamine tõi elulammastele tervist ja sigidust. Tapetav lammas jäeti sageli varem niitmata. Lammaste tõve puhul anti tõotus jakepäeval lammas tappa.
Emmastes on öeldud, et jakepäeval käib kuu nii madalasti, et isegi siga seda näeb. Samas on teatud, et kõige rasvasemad silgud on jake- ja mardipäeva vahel. Kaarmas pole lubatud jakepäeval ahju kütta ja on arvatud, et tähed sel päeval taevasse tulevad. Mujal aga on seda öeldud tavaliselt esimese rukkiemapäeva kohta (10.08.).
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
