Keskkonnaministeeriumis valminud aruanne Eesti bioloogilise mitmekesisuse kohta tunnustab riigi tegevust kaitse- ja hoiualadel, kuid osutab kaitsekorralduse nõrkustele väljaspool kaitsealasid ja mittekaitsealuste liikide puhul.

Koostöös teadlastega valminud aruanne keskendub bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisele Eestis aastatel 2005–2008. Konventsiooni eesmärkideks on kaitsta looduslikku mitmekesisusest, tagada loodusrikkuse säästlik kasutamine ning sellest saadava tulu õiglane jaotamine.

Loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel on Eesti olnud edukas. Loodud on hästi toimiv Natura võrgustik. Meil on 395 kaitseala, 343 hoiuala, 5 rahvusparki, 548 parki või puistut ja 3 kohalikku objekti. Kaitsealad hõlmavad 590 333 ha maismaad ja 92 253 ha veeala. Hoiualade territoorium on kokku 113 745 ha maismaad ja 633 905 ha veeala. Püsielupaikadele kuulub 74 707 ha maismaad ja 12 795 ha veeala.

“Kaitse- ja hoiualadel loodusrikkused ja bioloogiline mitmekesisus otseselt ohus pole,” ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Liina Eek. „Edusamme oleme hakanud tegema ka ohustatud liikide taastamisel.”

Eek tõi näiteks aastatel 2001–2004 Eestis Euroopa Liidu abiga läbiviidud projekti, mille käigus peatati kõrede ehk juttselg-kärnkonna kui liigi kadumine ja populatsioonide vähenemine. Enamgi veel, kolmest populatsioonist kahe arvukus isegi suurenes. „Projekt aitas taastada ja kõredega taasasustada 13 kinni kasvanud rannaniitu,” märkis Eek.

Sama edukana tõstis Eek esile ka aastatel 2004–2008 Eesti, Soome ja Taani ühisprojekti harivesiliku (sisalikku meenutav kahepaikne) kaitse korraldamiseks kõigis Läänemere-äärsetes riikides.

„Paraku esineb meil ka juhtumeid, kus loodus tuuakse või tahetakse tuua majandushuvidele ohvriks,” ütles Eek. “Seda just väljaspool kaitsealasid, kus näiteks arendajate soovid planeeringute koostamisel ei pruugi kattuda looduskaitse põhimõtetega. Sellistel juhtudel tuleb leida kompromiss, mis ei sea ohtu keskkonda ja säilitab loodusväärtused ka tulevastele põlvedele.”

Eesti koostas riiklikku bioloogilise mitmekesisuse aruannet juba neljandat korda. Selliseid kokkuvõtteid koostavad kõik Rio de Janeiro konventsiooni osalisriigid iga nelja aasta tagant ning neid aruandeid kasutab ÜRO järgmiste aastate prioriteetide ja tööplaani ettevalmistamisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta