Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni teadus- ja seiretöö spetsialist Tarvo Valker sai Eestimaa Looduse Fondi poolt noore looduskaitsja auhinna tänavu kevadel. Noore looduskaitsja auhind loodi ELFi juurde 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani eestvedamisel.

Millal tabasid end esmakordselt mõttelt, et olen vist roheline?

Loodusest hakkasin huvituma väikese koolipoisina ning üheksa-aastaselt tegin oma esimesed ornitoloogilised märkmed. Sealtmaalt sai loodus mulle tähtsaks ning üsna pea said iga nädalavahetuse loodusretked elustiiliks. Hiljem tuli ka fotograafia juurde.

Kuidas võiks tuua noortele rohelist mõtteviisi lähemale?

See ei ole tänapäeval nii kerge kui oli ehk mõnikümmend aastat tagasi. Ma arvan, et kui vähemalt suuremates linnadeski oleksid kaasaegsed looduskeskused, kes koolinoortega tegeleks ja neid suunaks, siis oleks sellest juba suur abi. Loodusringid on paraku tänaseks Eestis praktiliselt välja surnud. Arvan, et selles küsimuses on Eesti riigil palju tegemata tööd. On inimesed, kes seda hingega tegid ja teeksid praegugi, kuid riik lihtsalt katkestas nende rahastamise ning loodusringid pandi üksteise järel kinni.

Mis sinu jaoks üldse on roheline mõtteviis?

Roheline mõtteviis on suhteline mõiste. Minu jaoks tähendab roheline mõtteviis huvi ümbritseva elu vastu ja seda et looduses käies minu tegevusjäljed oleksid minimaalsed. Kõige olulisemaks kutsumuseks pean enda jaoks looduse vahendamist. Püüan seda loodusraamatute ja loodusretkede vahendusel võimalikult palju teha. Inimene saab hoolida üksnes sellest, mille olemasolust ta teab.

Mida pead hetkel kõige suuremaks takistuseks ökoloogiliselt vastutustundliku eluviisi levikus?

Ühest põhjust ei saa vist välja tuuagi. Esiteks peaks olema haridussüsteem praktilisem ja looduslähedasem. Siis oleks ka loodusest lugupidavaid inimesi rohkem.

Teine põhjus on, et meie ühiskond on liiga noor. Uus võimas kaubanduskeskus on suurem väärtus kui linnapark. Ja maharaiutud mets on suurem väärtus kui kasvav mets. Ma siiski usun ja loodan, et need hoiakud muutuvad. Õnneks on kodanikuühiskond ning roheliste hulk Eestis piisav, et õigel ajal lärmi lüüa ja meie tegelikku trumpi Euroopa rahvaste seas alles hoida.

Kuhu tõmbaksid piiri mõistliku ja tervisliku ning hüsteerilise ökoelu vahel?

Looduse nautimine ja sellest lugupidamine ei tähenda minu jaoks ökoelu. Kodus ma vihmausside abil komposti ei valmista ning üksnes ökotooteid kasutades ei ela. Mõistlik ökoelu tähendab minu jaoks tervislikku toitumust, tervislikku eluviisi. Kust maalt on see mõistlik ja kust maalt hüsteeriline, on inimese sisetunde küsimus.

Äkki tood mõne (näpu)näite lihtsatest lahendustest koduses majapidamises?

Kõik endale loogilisena näivad lahendused on lihtsad. Ka kõige korrapäratuses võib peituta kord. Oleneb lihtsalt vaatajast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta