„Õpetaja lähtetoetus on saanud kolmeaastaseks ja süsteem on seega saavutanud oma täismõõtmed,“ sõnas minister Lukas käskkirja allkirjastades. „Lähtetoetus on üks neid suuri samme noorte õpetajate kooli toomisel, millel on pikaajaline mõju Eesti kooli arengule. Hoidsime seda niinimetatud stardikapitali noorte jaoks ka eelarve kahanemise aastatel ja teeme seda kindlasti ka edaspidi.“

Ülevaatest tõi minister esile, et kokku saab riigi poolt makstavat lähtetoetust 139 noort õpetajat. Selle sügise esimeste taotlejatena (taotlemine jätkub detsembrini) saavad lähtetoetuse esmase osa 28 pedagoogi, lähtetoetuse teise osa saavad kätte 55 ja kolmanda osa 50 pedagoogi. Kuus lähtetoetuse pälvinud noort pedagoogi on hetkel lapsehoolduspuhkusel ja seetõttu on neile toetuse väljamaksmine peatatud. Enim on lähtetoetuse saajaid Põlva ja Ida-Viru maakonnast, vastavalt 13 ja 12 pedagoogi.

Kõik tänavu koolis tööle asunud noored pedagoogid, kellel on õigus saada lähtetoetust, saavad taotlusi toetuse saamiseks esitada veel aasta lõpuni, mis tähendab, et tänavuste taotlejate lõplik arv selgub alles aasta lõpuks.

Lähtetoetus makstakse välja kolme esimese aasta jooksul: esimesel aastal 50 protsenti ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. Lähtetoetuse maksmist alustati 2008. aastal ehk nüüdseks on esimesed noored pedagoogid saanud lähtetoetuse täielikult kätte. Juhul, kui lähtetoetust saanu töötab õpetajana vähem kui viis aastat, tuleb tal välja makstud toetus riigile tagastada. Varem lähtetoetuse pälvinud õpetajatest on töölt lahkunud üks õpetaja ning tema maksis toetuse tagasi.

Lähtetoetust võivad taotleda õpetajad, kes aasta jooksul pärast õpetajakoolituse läbimist asuvad esmakordselt tööle õpetajana väljaspool Tallinna ja Tartut asuvates üldhariduskoolides või kutseõppeasutustes. Toetuse saamiseks peab õpetaja töötama vähemalt 0,5 koormusega. Samuti peab õpetaja vastama kvalifikatsiooninõuetele ja valdama eesti keelt kõrgtasemel.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium