Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks EOÜ, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: „Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.“ Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, kuigi valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli väljakutsut pakkuv, hõlmates noori inimesi, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale.

Otsuse auhinna määramise kohta tegi Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, koosseisus Aleksei ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Aleksei ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours, auhinna suurus 700 €. Auhind kuulutati välja Looduse Aasta Foto konkursi tulemuste tutvustamisel 28. aprillil 2012.

Ühtlasi tunnustati ka looduse jäädvustajaid – ELF-i eriauhinna pälvis seekordselt kategooria “Loomad tegutsemas“ pilt „Vöötkakk lumesajus“, mille kohta autor Jaak Sarv on kirjutanud: „Teadaolevalt  on vöötkakk Eestis pesitsenud vaid 4 korral. Hea õnne korral võib seda haruldast lindu kohata talvel, mil põhjapool elavad linnud tulevad  meile talvituma“. Loodame, et külaskäigud Eestisse vaid aitavad kaasa selle linnu elujõulisuse säilimisele.

---

Mis on Noore Looduskaitsja Auhind?

Noore Looduskaitsja Auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Esimese, 2005. aasta Noore Looduskaitsja Auhinna pälvis Asko Lõhmus (30 a.), kes on tegelenud looduskaitse temaatikaga alates 1990ndate aastate algusest. Asko Lõhmus on kaitsnud doktorikraadi loomaökoloogias. Asko Lõhmusel on suured teened liikide ja koosluste kaitse edendamisel, looduskaitsepoliitika kujundamisel, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamisel ja ühiskondlikus looduskaitselises tegevuses.

2006. aasta auhinna sai Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Peep Mardiste (33 a.), kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega. Auhinnafondi toetasid Estonian Nature Tours ja Šveitsi WWF.

2007. aastal otsustas žürii auhinna anda välja Marek Sammulile, kes on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2004. Samuti on ta samast aastast ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, žürii nimetas Marek Sammuli põhiliseks saavutuseks teaduspõhise looduskaitse arendamist. Sammuli teadustöö põhisuunad on liikidevahelised suhted taimekooslustes; taimede vegetatiivse paljunemise bioloogia; troofilised seosed ja nende mõju taimekoosluste arengule (koostöös Umeå ülikooliga Rootsis); pärandkoosluste ökoloogia ja liigirikkus; looduskaitse.

2008. aastal otsustas žürii auhinna anda välja Tarvo Valkerile (sünd 1984). Peale töö looduskaitseametnikuna (Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni teadus- ja seiretöö spetsialist) ja õppimise kõrgkoolis on Tarvo õlul ka Läänemaa linnuklubi juhtimine, mitmesuguste linnuhuvilistele mõeldud ürituste korraldamine, lindude
pildistamine, linnuatlase koostamine, lennuloendustes osalemine, Maalehe linnuraamatute koostamine jpm.

2009. aastal otsustas Noore Looduskaitsja Auhinna žürii anda auhinna Murel Meriveele. Murel Merivee (25) on alates 2003. aastast töötanud viimasel ajal pidevalt muutuvas looduskaitsesüsteemis: aastatel 2003 - 2005 Nigula Looduskaitseala Administratsioonis spetsialistina, kes tegeles kaitse planeerimise ja pool-looduslike koosluste hooldamise korraldamisega, aastatel 2006 - 2008 Riikliku Looduskaitsekeskuse kaitseplaneerimise spetsialistina ning alates käesolevast aastast Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialistina. Murel on lõpetanud 2006. aastal Tartu Ülikooli  Majandusteaduskonna ning tema lõputöö teemaks oli looduskaitsespetsiifiline - "Rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse kui investeering".

2010. aastal otsustas Noore Looduskaitsja Auhinna žürii anda auhinna Ulvar Käärtile. Keskkonna-ajakirjanik Ulvar Käärt on sündinud Kunda lähedal Siberi külas. Oma kodukanti Ida-Virut nimetab ta kontrastide maaks: kõrvuti asuvad tööstusmaastik ja ürgne loodus, mille alalhoid peaks olema võrdselt tähtis põlevkivitööstuse arendamisega. Ulvar Käärt õppis Sonda põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas, kus õppis keskkonnajuhtimist. Bakalaureusetöö kaitses teemal «Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel». Sellest selgub, et suurtööstuste asukoha valik on pigem juhuslik kui ühiskondlikust aspektist lähtuv.  Ulvar Käärt on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peaavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Eesti keskkonnaühenduste koda valis EPLi loodus- ja keskkonnateemade kajastamise 2007. aasta keskkonnateoks.

2011. aastal andis SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) Noore Looduskaitsja Auhinna Indrek Tammekännule. Indrek Tammekänd töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina, kuid Eesti looduskaitsesse on ta panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga. Indrek Tammekänd pälvis auhinna paljude põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest. Ta on korraldanud ohustatud kaitse-aluste liikide (kotkad, must-toonekurg, metsis jt) kaitset, osalenud Pärnumaa rannaniitude haudelinnustiku ja soolinnustiku seires ja paljudes teistes, eriti Edela-Eestit puudutavates looduskaitseprojektides. Indrek Tammekänd osaleb aktiivselt mitmete looduskaitseorganisatsioonide töös: Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon, Pärnumaa Linnuklubi Buteo, Kotkaklubi.