Hommikune uudishimu avas mu suured silmad Hortobagy jõe ääres. Seal silmades oli siis vaid hommik ja ei midagi enamat.

Kui puu otsa noor merikotkas laskus, oligi päev tegelikkuses alanud. Kohtusid kaks maailma ja mõlemad olid uudishimu täis. Uudishimust andsid märku meie mõlemi suured silmad ja me uudistasime teineteist tosinkond minutit.

Siis lendas noor kotkas minema ja jättis mind süüa tegema ja talle järele vaatama. Igas elusolendis on uudishimu peidus. Nii ka kahes kohtujas, kes me mõlemad saime, mida tahtsime.

Mina sain päeva suurima elamuse ja mida kõike noor kotkas sai, seda võib vaid arvata. Ma askeldasin seal veel tunnikese jagu ja minu uudishimulik mina oli saanud seda, mida oli soovinud.

Ja kõik kolmkümmend Madjaritemaa päeva olid uudishimu täis ja nii kogunes minu silmadesse elu suurim märtsikuu. See, kus võõral maal matkates suureks sain ja kus suur uudishimu mind päeva kaupa edasi viis. 

Hortobagy, 1996. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!