Euroopa rohelise pealinna 2023 Tallinna ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöö tulemusel toimus XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ oluliselt keskkonnasäästlikumalt kui varasemalt. Seda nii jäätmete osas kui ka keskkonnasõbraliku transpordi eelistamisel. Suurt rolli mängis hästi õnnestunud esmakordne korduskasutusnõude kasutamine nii osalejate kui ka külastajate seas.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 14. juuli 2023
- Foto: Noorte Tantsu - ja Laulupidu. Sildade põletajate tanst / JanekJõgisaar, Bioneer.ee
XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat ning uudne korduskasutusnõude süsteem pidas suurele kasutajate arvule vastu.
„Suur aitäh kõigile, kes keskkonnasõbraliku noorte laulu- ja tantsupeo õnnestumisse panustasid,“ sõnas Tallinna abilinnapea Joosep Vimm. „Kui juba nii suur, üle 100 000 inimesega, üritus saab korduskasutusnõudega hakkama, võib kindel olla ka teiste suurürituste õnnestumisse. Korduskasutusnõud on tulnud, et jääda – vähendame sellega nii sündmuste keskkonnajalajälge kui ka märgatavalt tekkiva prügi kogust,“ lisas ta.
Esialgsetel andmetel väljastati peonädala jooksul osalejate toitlustamiseks 120 000 kaussi ja lusikat, tantsupeo etenduste ja laulupeo külastajate jaoks anti toitlustajatele 150 000 nõud ja 44 000 söögiriista. Tallinnas on korduskasutusnõude kasutamine avalikel üritustel alates 1. juunist 2023 kohustuslik.
Linn toetas rohelise pealinna toetusega korduskasutusnõude kasutamist noorte laulu- ja tantsupeol 27 000 euroga ja tänu korduskasutusnõudele jäi hinnanguliselt ringlusesse laskmata ligemale pool miljonit ühekordset nõud ja hoiti ära umbes kolme ja poole tonni jäätmete tekkimine.
Samuti aitas Tallinn korraldada laulu- ja tantsupeol jäätmete liigiti kogumist, ainuüksi lauluväljakule paigaldati selleks 70 liigiti kogumise mahutit. Üldiselt võis tulemusega rahule jääda.
„Arvestades rahva hulka, olid väljakud puhtad ja prügi üle ootuste vähe,“ hindas laulu- ja tantsupeo jäätmekorralduse koordinaator Elike Saviorg, ent lisas, et sorteerimise osas on veel arenguruumi, eriti külastajate puhul. See tähendaks paremat märgistust eri liiki jäätmemahutitel ja ka rohkem rohesaadikuid, kes tänavu esimest korda inimesi liigiti kogumisel kohapeal abistasid.
Keskkonnasõbralik laulu- ja tantsupidu sündis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Pandipakendi, kestlike ürituste konsultatsioonifirma Acento, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna, Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 meeskonna jpt koostöös.
Lisaks soodustas roheline pealinn Tallinn keskkonnasõbralikku liiklemist efektiivsema ühistranspordi korraldamise ja jalgratastele parkimise loomisega.
Mais istutati koos peol osalevate Tallinna kollektiividega 150 puud 22 erinevasse asukohta üle linna, mis jäävad linna Euroopa rohelise pealinna ja laulupeo aastat meenutama.
22 Tallinna kooli valmistasid „Iga ruutmeeter loeb“ ettevõtmise raames 76 lillekasti ning istutasid sinna suvelilli. Kastid viidi juunis linnahalli esisele alale, kus neist moodustati kaks pargiala.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
