Reedel esitas Keskkonnaministeerium seisukoha Nord Stream 2 projekti keskkonnamõju hindamise aruandele (nn Espoo aruandele). Olulisimana on vastuses rõhutatud vajadust vältida negatiivset mõju Soome lahe hülgepopulatsioonidele. Samuti on juhitud tähelepanu sellele, kas projekt on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika põhimõtetega.

Keskkonnamõju hindamise aruandest selgub, et Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitustööd, täpsemalt selle käigus tehtavad lõhkamised, võivad põhjustada Soome lahe hüljestele püsivaid kuulmiskahjustusi ning muid vigastusi. Keskkonnaministeeriumi ekspertide ning avalikustamise käigus esitatud kommentaaridest lähtuvalt rõhutab ministeerium saadetud vastuses, et oht meie mereimetajatele peab olema minimeeritud. Seda enam, et viigerhülge populatsioon on ohus ning vähenev. Sellest johtuvalt ootab ministeerium konkreetseid tegevusi, millega välditakse kahjulikku mõju hülgepopulatsioonile, samuti ka seiretulemusi.

Veel pöörati tähelepanu sellele, kas Nord Stream 2 projekt on kooskõlas ELi kliima- ja energiapoliitikaga ning Pariisi kliimaleppega, mille eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on vaja kiiret üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ja suured fossiilkütuste investeeringud võivad takistada selle eesmärgi saavutamist.

Nord Stream 2 maagaasi torujuhtmesüsteem läbib Rootsi, Soome, Saksamaa, Taani ning Venemaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Aprillis 2017 edastasid neli piiriülese keskkonnamõju hindamise (nn Espoo) konventsiooni kohast päritoluriiki ehk projektile tegevuslubade andjat (Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa) Eestile kui konventsiooni kohasele mõjutatud riigile kavandatava tegevuse Espoo aruande. Keskkonnaministeerium korraldas esitatud materjali avalikustamise. 17. aprillist kuni 19. maini toimunud avaliku väljapaneku raames oli kõigil võimalik esitada aruande kohta kommentaare ja ettepanekuid, aruande avalik arutelu toimus 24. mail Keskkonnaministeeriumis. Arvamuste esitamise ajal laekus ettepanekuid kokku 4.

Juunis edastas ametlikult Espoo aruande ka projekti viies päritoluriik Taani. Kuigi tegemist on sama aruandega, mille edastasid ülejäänud päritoluriigid, korraldab Keskkonnaministeerium ka sellele täiendava avaliku väljapaneku.

Päritoluriikidele edastatud seisukoht, sealhulgas asutuste ning organisatsioonide riigisisene tagasiside, on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Keskkonnaministeerium on huvitatud ka järgnevatest Nord Stream 2 projektiga seotud arengutest ning tegevustest keskkonnamõju kontekstis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta