Reedel, 22. märtsil kell 16-18 tähistab Tallinna loomaaed rahvusvahelist hülgepäeva. Hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Loomaaias saab sel päeval proovida hülgenahas olemist ja jälgida avalikku toitmist.

Hülged on ühed enim kütitud mereloomad maailmas. Maailma 19 hülgeliigist elab Eestis kaks liiki: Läänemere suurim imetaja kuni 300 kg kaaluv hallhüljes ning põhjapoolset päritolu tõeline jäälembene viigerhüljes. Läänemere hülgeid ohustab eelkõige mere reostumine. Kaladest ja mereselgrootutest toituvasse hülgesse kui toiduahela tipplülisse kuhjuvad merre sattunud keskkonnamürgid, need mõjutavad eeskätt looma viljakust ja elujõudu. Suureks ohuallikaks on ka prügireostus ning võrkudesse ja mõrdadesse takerdumine.

Hülgepäeva kava:

• Kell 16 kommenteeritud toitmine hülgetiigi juures
• Kell 16-18 loivaliste infopunkt

Üritusel osalemine on varakevadiselt soodsa loomaaia piletiga. Loomaaia piletikassad on avatud kella 17ni. Loomaaed on jalutamiseks avatud kuni kella 19ni.

Veebruari lõpp ja märtsi algus on Läänemere hüljeste poegimise aeg. Võimaluse korral hoiavad hülgeemad sel ajal inimesest eemale. Lihtsam on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs. Soojematel aastatel tuleb aga leppida sellega, mida loodusel pakkuda – leida see viimane jääserv, tühi laid või üksildane rannariba, kus rahulikult poegida. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, kelle pojad oskavad ellu jääda ka lumevaestel talvedel. Viigerhülged vajavad järglaste edukaks üleskasvatamiseks võimalust peita nad lumekoopasse.

Tallinna loomaaias elavad praegu kolm hallhüljest: Riia loomaaias üles kasvatatud 18-aastane emane Lielu ja 17-aastane isane Lätipoiss ning märtsikuu algul siin sündinud väike pontsakas valgekarvaline hülgekutsikas. Tiiki ujuma ei tule ema koos hülgepojaga enne, kui pojal on valge titekarv seljast maas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta