Ohutult päevitada ei ole võimalik

Vaatamata nahaarstide aastast aastasse korduvatele hoiatustele päevitamisega seotud ohtude osas, satub enamik inimesi päikselistest ilmadest ikka suurde vaimustusse ja ihkab vaid mõne päevaga pruuniks saada ning nahavähki haigestunute hulk aina kasvab. Kuna suvi kestab, pole neil, kel puhkus pooleli või alles ees, veel hilja mõelda, kuidas viibida päikese käes nii, et tervisele kahju ei sünniks.

Nahaarstid ise sel suvel tõenäoliselt rahulikult puhata ei saa, vaid on mures eesseisva töörohke sügise pärast, nähes kõiki neid, kes erakordselt sooja ja päikselise suve tõttu hoolega päevitavad.

Kiiresti-pruuniks-uskumuse kõrval paistab endiselt olevat üsna levinud teine vale arusaam, et meie kliimas pole päikesekreemi vaja kasutada või kui, siis piisab võimalikult väikese faktoriga kreemist. Hea on, kui veel porgandi- või beebiõliga end enne päikese kätte praadima minekut kokku ei määrita, lootuses, et päike siis paremini peale hakkab. Tegelikult läks päevitamine moodi alles pärast II maailmasõda ning oma nahka päikesevarjudega varjavatel aadlidaamidel nahavähiga probleemi polnud.

Sestap ei tasugi puhkusele jäädes muretseda tööle tagasimineku üle, kui kolleegid liiga valge naha pärast narrivad. Sest nahaarstid räägivad kui ühest suust – ohutut viisi päevitamiseks ei olegi.

Päevitunud nahka ei tohiks ilunormiks pidada, sest tegelikult tähendab naha pruunistumine reaktsiooni kahjustusele ehk päikesekiirguse toimel tekkinud päevitus on naha püüe end UV-kiirguse eest kaitsta. Ultraviolettkiired stimuleerivad nahas paiknevaid rakke melanotsüüte, mis toodavad seetõttu rohkem pigment melaniini ning nahk pruunistubki. Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini, seepärast võib särava päikese käes ohutult viibida vaid 15–20 minutit. Iga päevitamisega lisandub nahakahjustusi ning naha vananemine kiireneb, samuti tõuseb nahavähki haigestumise risk.

Ent päike on ju hea ja kasulik? Ekspertide sõnul piisab organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks lühiajalistest päikesevannidest. Ehk selleks, et päikesest kasu saada, ei pea end sugugi selle käes rannaliival või õuemurul küpsetama, vaid vajaliku annuse D-vitamiini saame kätte ka päikselisel päeval päikese käes kõndides, kui nägu, käsivarred ja jalasääred on paljad. Päikesest on kasu vaid selle hetkeni, kuni pole veel tekkinud nahapõletust.

Nagu öeldud, kaasnevad päikesekiirguse üledoosiga mitmed ebameeldivad tulemused – nahk muutub kuivaks, vananeb enneaegselt ja pakseneb, tekivad kortsud, tekkida võivad mitmed nahahaigused, pigmendilaigud, samuti suureneb risk haigestuda nahavähki. Nii naha- kui vähiarstid korrutavad pidevalt, et viimasel ajal on sagenenud nahavähi, eriti melanoomi juhud, mille üheks põhjuseks on päikesega liialdamine, sest nahavähi peamine riskitegur on just liigne ultraviolettkiirgus.

Nahavähk tekib eakamatel inimestel ning seda põhjustab nahaarstide sõnul elu jooksul saadud päikesekiirguse kogudoos. Ohtlikum haigus on aga pigmentkasvaja ehk nahamelanoom, mida esineb ka noorematel inimestel ning mida tekitavad vahelduvad suured päikesekiirguse doosid.

Portaali Kasvaja.net andmetel on viimase sajandi jooksul saanud nahavähist valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Nahakasvajad on kõige sagedamini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest u 130 on melanoomi esmasjuhud.

Nahaarstid rõhutavad ka, et eriti suur oht nahavähki haigestuda on kontoritöötajatel ehk inimestel, kes suurema osa ajas istuvad kinnises ruumis ning siis puhkusele pääsedes otsustavad põhjalikult päikest võtta. Sest kui puhkuse järel pole pruun, siis justkui polekski ju korralikult puhanud. Ent kui lühikese aja jooksul päikesest maksimum võtta, saab väga suured ultraviolettkiirguse doosid.

Kuna nahavähki põhjustavad päikesekiirguse liigsed doosid, on võimalik vähi ennetamiseks ise palju ära teha, vältides liigset päevitamist ja päikesepõletusi. Eriti oluline on UV-kiirguse eest kaitsta lapsi, kuna suurim riskifaktor melanoomi tekkes on just lapseeas saadud päikesepõletused. Ära tuleks määrata oma naha fototüüp, jälgida sellele sobivat päevitusaega ning kasutada päiksekaitsevahendit.

Millised ultraviolettkiirgused nahale mõjuvad?

On kolme liiki ultraviolettkiirgust: UVA, UVB ja UVC. UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA-kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes.

Samuti on nad valdava osatähtsusega valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad UVA-kiired nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui talvel. UVA-kiired (320-400 nm) jagunevad UVA-1 (350-400 nm) ja UVA-2 (320-350 nm). UVA läbib ka aknaklaasi. UVA-kiired on küll nõrgema nahka kahjustava toimega, kuid moodustavad 95 protsenti UV-kiirgusest ja jõuavad sügavamale nahka. Sestap on kaitse nende eest äärmiselt oluline!

UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kella 11-15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.

UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Kuid kuigi UVB-kiirgus imendub vaid naha pindmisesse kihti, on see tugevama kahjustava toimega. Ülemäärase UVB-kiirgusega võivad kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk (UVB-kiired on üks peamisi nahavähi põhjuseid!), kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine, teatud tüüpi valgustundlikud lööbed. UVB-kiired (280-320 nm) moodustavad ultraviolettkiirgusest viis protsenti.

UVC-kiirgus (200-280 nm) on ultraviolettkiirguse kõige vähkitekitavam osa, kuid see neeldub osoonikihis ega jõua maapinnani. Kui osoonikiht hõreneb, väheneb aga ka looduslik kaitse.

Kuidas määrata kindlaks oma nahatüüp?

Naha fototüüp on naha omadus, mis iseloomustab, kuidas nahk reageerib ultraviolettkiirgusele. Eestlaste valdav fototüüp on II-III. Päevitamise osas peaksid ettevaatlikud olema eelkõige I-II fototüübiga inimesed, kuna neil esineb melanoomi sagedamini. Heledanahalistel inimestel on nahas vähem melaniini, mis tähendab, et kaitse UV-kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

Nahatüübid UV-kiirguse toime suhtes

Naha-
tüüp

Päevitamata naha värv, juuste ja silmade värv

Tundlikkus UV-kiirguse suhtes

Naha reaktsioon UV-kiirgusele

I

Väga hele nahk, sageli tedretäpid, punakad juuksed, sinised silmad.

Väga tundlik.

Kergelt tekkiv põletus, nahk ei pigmenteeru. Parem üldse päikese võtmisest loobuda.

II

Hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad.

Väga tundlik.

Kergelt tekkiv põletus, nahk päevitub (pigementeerub) minimaalselt. 

III

Normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad.

Tundlik.

Mõõdukalt päevituv, nahk pigmenteerub järk-järgult (helepruuniks). 

IV

Helepruun nahk, tumedad juuksed ja silmad.

Tundlik.

Minimaalne põletus, nahk pigmenteerub hästi (mõõdukalt pruuniks). 

V

Pruun nahk.

Vähetundlik.

Harva tekkiv põletus, nahk pigmenteerub tugevalt (tumepruuniks).

VI

Tumepruun või must nahk

Mittetundlik.

Põletust ei teki, nahk pigmenteerub sügavalt (mustaks).



Mida tähendab ja näitab SPF päikesekreemi puhul?

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust päikesekaitsekreemis iseloomustab kaitsefaktor SPF – Sun Protective Factor. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga ehk kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata.

Suures plaanis võrdub üks SPF 15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka kümme minutit ja vähem. SPF ei näita kaitset UVA-kiirte eest, kuigi kõik päikesekaitsefaktoriga SPF 8 ja rohkem tooted annavad ka mõningase UVA-kaitse. SPF efektiivsused vastavalt faktori suurusele: SPF 2 tõrjub ultraviolettkiirtest 50 protsenti, SPF 10 tõrjub 90 protsenti, SPF 15 tõrjub 93 protsenti ja SPF 30 tõrjub 97 protsenti. Seega ei tõrju ükski kreem kogu UV-kiirgust!

Sobiva päikesekaitsevahendi leidmiseks võib välja arvutada isikliku päevitusaja: selleks tuleb võtta kaitseajaks umbes 20 minutit ja korrutada see päevituskreemi faktoriga (näiteks 20 x 10 = 200 min). Järelikult võib seda kreemi kasutades nahka kahjustamata päikese käes olla 200 minutit.

Päikesekaitsevahendite kaitse tugevused:

SPF 6 ja 10 - nõrk kaitse

SPF 15, 20 ja 25 - keskmine kaitse

SPF 30 ja 50 - tugev kaitse

SF 50+ - väga tugev kaitse

On täheldatud, et kõrgem SPF (30) kaitseb paremini UVA-kiirte, eriti UVA II (320-340 nm) eest. Nahaarstid soovitavad aga kasutada kõigil toodet faktoriga SPF 15 või rohkem, kuna nende väitel päevitub enamik eestlasi kehvasti, neil on tundlik nahk ja kalduvus saada kiiresti päikesepõletusi.

SPF 30 tuleks kasutada heleda ja tundliku I-II nahatüübi, valgustundlike löövete, pigmendilaikude ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus, nahavähk) korral, pärast laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt) võtmise ajal.

Päevitamist alustades peaks kreemi kaitsefaktor olema tugevam ning kui nahk on juba veidi pruunistunud, võib selle vahetada nõrgema vastu. Kui nahk ei päevitu hästi, tuleks kasutada kõrge faktoriga kreemi kogu aeg. Eriti vajavad päikesekreemi lapsed, kuna nemad ei oska ise ennast päikese eest kaitsta ning nende nahk on tundlikum. Kui laps on päikesekaitsevahendiga kokku kreemitatud, ei tohi ta ka siis rannas päev otsa poolpaljalt ringi joosta. Päikesega tuleb ettevaatlik olla ka lapseootel naistel. Rasedad peaksid kasutama suurema faktoriga päikesekaitsekreemi, kuna raseduse ajal on nahk põletusele vastuvõtlikum ning päikesekiirguse mõjul võivad tekkida pigmendilaigud.

Millist vahendit täpselt valida – kreemi, geeli vmt, on igaühe enda otsustada ja eelistuste küsimus, peaasi, et valitaks oma nahatüübile õige SPF-iga kreem ning õige päevitusaeg.

Kindlasti tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendit ehk jälgida, et see kaitseks nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Lisaks soovitavad nahaarstid jälgida päevituskreemi ostes selle koostist ja eelistada kreeme, mis sisaldavad ühte füüsikalist blokaatorit: tsinkoksiidi või titaaniumdioksiidi. Päikesekaitsevahend tuleks peale kanda 15-30 minutit enne päikese kätte minekut, et need jõuaksid imenduda ja uuesti keskmiselt 2-3 tunni järel, ka pärast ujumist ja tugevat higistamist. Suurem osa inimestest kasutab päikesekaitsevahendit liiga vähe. Et saavutada lubatud kaitse, peaks vahendit peale kandma 2 mg/cm2 kohta. See on umbes 36 grammi ehk kuus teelusikatäit ehk peotäis kreemi täiskasvanud inimese kohta. Kui kasutada kreemi poole vähem, on ka selle kaitsevõime poole nõrgem.

Tähtis on teada, et liiv ja vesi peegeldavad ultraviolettkiirgust, mis suurendab päikesepõletuse ja nahakahjustuse ohtu. Päikesekaitsevahendeid tuleks kasutada ka pilvise ilmaga, sest 80 protsenti UV-kiirgusest tungib läbi pilvede. UVA-kiirgus võib läbida ka auto -ja aknaklaasi, mis tähendab, et UV-blokaatorit tasuks kasutada ka siseruumides ja autos. Isegi riided lasevad mingi hulga UV-kiiri läbi.

Ka päikesekreemiga päevitades ei tasu olla päikese käes südapäeval. Samuti on tähtis teada, et päevituskreemid kaitsevad küll nahka põletuste eest, kuid ükski päikesekaitsetoode ei suuda siiski täielikult ultraviolettkiirguse eest kaitsta ning kreem ei välista nahakasvajasse haigestumist. Samuti on oluline meeles pidada, et ka kreemitatuna ei tohiks päikese käes üleliia kaua olla. Kreemidega välditakse küll päikesepõletust, kuid nahavähi oht kasvab, sest UV-kiirte kogudoos suureneb.

Päevita tasapisi ehk esimesel päeval viibi päikese käes umbes 20 minutit ja pikenda aega iga päev järk-järgult. Päike hakkab peale alles 3.-5. päevitamispäeval, kui nahk hakkab melaniini tootma. Kui üritada ühe päevaga kohe pruuniks saada, on tulemuseks vaid tulipunane põlenud nahk.

Päevitamise järel tuleks päikesekaitsekreem maha pesta ning niisutada päikese käes olnud nahka. Päike kuivatab nahka ning niisutamine aitab ära hoida naha ketendamist ja taastab naharakke.

Päikesekaitse ei tähenda vaid kreemi kasutamist!

  • Väldi päevitamist, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem (tavaliselt kella 11–16).

  • Kui oled sunnitud päikese käes viibima ja varjus ei saa olla, kata ennast korralikult, kandes heledaid avaraid tihedakoelisi riideid. Tüüpilised suvesärgid on kaitsefaktoriga 5-9.

  • Imikud ja väikelapsed ei tohi viibida otsese päikese käes. Jälgi nende riietust ja jalanõusid, et need oleks kinnisemad, eriti kui lapsed viibivad õues päikese käes pikemat aega.

  • Päevitada ei tohi mõnede ravimite tarvitajad. Kui tarvitad ravimeid, küsi arstilt teavet nende koostoimetest UV-kiirgusega. On terve hulk ravimeid, mis võivad märkimisväärselt suurendada naha valgustundlikkust, näiteks osa antibiootikume, antibeebipillid jt. Loe ravimite infolehte!

  • Kuumus ja päike on vastunäidustatud ka osade krooniliste ja nakkushaiguste korral.

  • Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab need tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida ning need hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise või päikese käes viibimise ajaks pähe panna peakate.

  • Samuti ei tohi unustada silmi ehk päikeseprillidki on vajalikud. Prillidel peaks olema peal kaitsekile ja märge laiaspektiline kaitse või 100-protsendiline UVK-kaitse.

Kuidas ravida päikesest põlenud nahka?

  • Päikesepõletuse ravi algab ennetamisest – päevitusaja piiramisest ja kaitsekreemi kasutamisest.

  • Kui oled siiski liiga palju päikese käes olnud, mine jahedamasse kohta ja joo rohkelt jahedaid jooke, et nahka seestpoolt niisutada. Jahutada ja niisutada tuleb ka päikesest põlenud nahka.

  • Nahale võib teha külma kompressi, selleks näiteks käterätikut külmas vees niisutades.

  • Rahvameditsiinis on levinud palju vahendeid päikesest põlenud nahale määrimiseks, näiteks aaloe- ja kurgimahl, mesi, munavalge, kartul jne. Esmaabi õpetajad soovitavad aga siinkohal enne veidi mõelda, sest igasugused vahendid esmaabiks siiski ei sobi. Nende sõnul ei sobi päikesepõletuse korral ka Panthenol, kuna nahk vajab jahutust, kuid sellised kreemid ja vahud hoopis takistavad jahtumist ja tulemus võib olla vastupidine. Sestap tuleks vältida vaseliini ja beebiõli sisaldavaid ehk rasvaseid kreeme. Ammugi ei sobi päikesepõlenud nahale määrida hapukoort, mis on rasune ja suleb poorid. Kuumava naha jahutamiseks sobivad hästi suure niiskusesisaldusega jahutavad ja antibakteriaalsed geelid-kreemid, nt Burnshield.

  • Kuni nahk on paranenud, uuesti päikese kätte minna ei tohi. Maksimaalse põletiku seisundi saavutab nahk 12-24 tundi pärast päevitamist, põletus kaob 3-5 päevaga. Põletuse järel tuleb nahk maha, seda vältida ei saa, sest nahk on surnud. Siis võib kasutada juba õlisemaid kreeme.

Mis on UV-indeks ja kuidas see meid mõjutab?

UV-kiirguse intensiivsust avaldatakse UV-indeksina. See iseloomustab aega, kui kaua võib päikese käes olla, enne kui tekib nahapunetus. UV-indeks sõltub päikese kõrgusest ja pilvedest. Kui pilved on päikese lähedal, mõjuvad need peeglitena ja peegeldavad kiirgust juurde. Indeksi suurus oleneb ka sellest, kui palju on atmosfääris veeauru ja tolmu. Vihm peseb atmosfääri puhtaks, selle järel on UV-indeks kõrgem. Öösel on indeks 0. Maksimumi saavutab indeks keskpäeval – kella 13 ajal.

Eestis on UV-indeks korduvalt tõusnud 8,3-ni, mida võib võrrelda juba Vahemere-äärse näitajaga. Kõigil neil juhtudel on taevas olnud sinine ja päikese lähedal rünkpilved. Sel aastal on Eestis selge ja päikselise ilmaga olnud UV-indeks samuti üsna kõrge, kõrgeim näitaja mõõdeti juuni keskel – 7,8. UV-indeks 7 on Eesti oludes kõrge ja sellega võib saada kõrvetada. Näiteks Hispaanias püsib indeks 9–10 ja Austraalias koguni 14 ringis.

Kui UV-indeks on alla kahe, siis see tervisele halba ei tee. Kui indeks on 3-5, on mõistlik päevitades piirduda 30-60 minutiga. Kui indeks on üle viie, tuleb päevitamisega juba ettevaatlik olla. UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga ehk 25 minutiga. Jälgi UV-indeksit Tartu Observatooriumi atmosfääri seire töörühma kodulehel: http://sputnik.aai.ee/koduleht/

_______________________________________________

Kasutatud allikad:

Terviseamet, www.derma.ee, Kasvaja.net
Loe lisaks päikeseblokaatorite kohta: http://www.derma.ee/articles.php?id=129
Loe lisaks melanoomi kohta: http://kasvaja.net/Melanoom/id/97/
Loe lisaks UV-indeksi kohta http://sputnik.aai.ee/koduleht/uvindeks.php