Erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eesti omavalitsused kohustatud koostööks avalike teenuste pakkumisel. Samas teiste riikide kogemus näitab, et tihedama koostöö korral paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet inimeste jaoks, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Kohalike omavalitsuste koostööpraktikad Eestis”.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 29. jaanuar 2025
- Foto: Näidis avalikust ruumist / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et Eestis puuduvad kriteeriumid, mille korral nõutaks kohalikult omavalituselt teenuste ühiselt korraldamist.
“Teistes riikides on kasutusel praktika, et kui näiteks elanikke arv on teatud lävendist väiksem, on omavalitsus kohustatud tegema koostööd teenuste osutamisel ja korraldamisel,” ütles Varblane.
Näiteks Soomes sel aastal jõustunud tööhõivereform nõuab, et teenuse osutamise piirkonnas peab elama vähemalt 20 000 inimest.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et kuigi Eesti omavalitsustel on reeglina piisavad ressursid põhiteenuste osutamiseks, saaks koostöö teiste omavalitsustega suurendada teenuste tõhusust ja kättesaadavust.
Varblase sõnul teevad Eesti omavalitsused koostööd ka täna, kuid üsna piiratud mahus. Eesti omavalitsused teevad koostööd eelkõige maakondlike arendusorganisatsioonide, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja äriühingute tegevuse vormis ning koostöölepingute alusel. Kõige enam on vabatahtlikku koostööd huvi- ja üldhariduse teenustes.
“Enamikus omavalitsusüksustes on lapsi, kes õpivad teise omavalitsusüksuse koolis ehk tegemist on omavalitsuste vabatahtliku koostööga, kus teenuse osutamise eest reeglina ka tasutakse,” tõi Varblane näite.
Samas teenuste ühise korraldamise õiguslikud võimalused on täna Eestis avaramad.
Näiteks ei ole Eestis levinud ühisametnike tööle võtmise praktika. Samuti ei ole kasutust leidnud ühisamet kui koostöövorm. Koostööd piirab ka juhtimismudelite keerukus ning lisaks ei soovita osa otsustuspädevusest ära anda.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et koostööd omavalitsuste vahel saaks elavdada kohalike teenuste kvaliteedistandardite süsteem, mis motiveeriks omavalitsusi koostööle teenuste osutamise tõhustamiseks. Seadusandlikust vaatepunktist tähendaks see koostöönõude tingimuslikku sätestamist mastaabitundlike kohalike avalike teenuste puhul ning vastavate standardite ja kriteeriumite sõnastamist.
Lühiraport “Kohalike omavalitsuste koostööpraktikad Eestis” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta