Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks, 2004. aastal nimetati see ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu on Eesti üks kaunim ja paremini säilinud rahvuspark, mille suurimad väärtused on 3000 hektarit roostikke, 2900 hektarit rannaniite, 4000 hektarit üleujutatavaid luhtasid, umbes 60 saart ja laidu ning üle 26 000 hektari avamerd.

Miks tasub minna Matsalusse?

1. Matsalu linnuparadiisis näeb hoopis teistsugust elu ja maailma kui tavaliselt.

Matsalut tuntakse maailmas kui Euroopa kõige linnurikkamat paika. Siin ristuvad suured rändeteed ning tänu soodsatele toitumisvõimalustele peatub ja pesitseb Matsalus kümneid tuhandeid vee- ja rannikulinde. Siin on registreeritud pesitsemas 175 linnuliiki. Matsalu 3000 hektari suurune roostik on suurim omataoline Läänemere ääres. Roostik, luhamassiivid ja avameri on lindudele olulised sulgimispaigad. Roostikus pesitsevad hallhaned, kühmnokkluiged, hüübid, roo-loorkullid ja paljud teised linnuliigid.

 

Mere ja roostiku kuhtumiskohas pesitseb Eesti suurim lind, kühmnokk-luik, kes kaalub kuni 16 kg ja kelle tiivaulatus on kuni 240 cm. Foto: Agnes Männiste

 

Paadiga rooväljade vahel liikudes võibki kohtuda luikedega ning näha väljade kohal tiirlemas loorkulle ja mitmemeetrise tiivaulatusega merikotkaid. Mitmete lindude vaid mõne meetri kauguselt nägemine ja nende imelised hääled pakuvad võimsa elamuse. Linnast tulijal on imeline näha ja kogeda, et meie ümber on ka selliseid piirkondi, kus käib hoopis teistsugune elu.

2. Liigirikastel puisniitudel saab imetleda haruldasi taimi, näiteks orhideesid.

Puisniidud ehk metsaheinamaad kujunesid välja siis, kui maapuudusel hakati niitma ka metsaalustes kasvavat nigelat rohtu ja raiuma sealt võsa. Praeguseks on suurem osa metsaheinamaadest võsastunud ja oma endise ilme kaotanud, kuna neid ei hooldata.

Puisniitudel kasvavad haruldased taimed, näiteks orhideed. Eestist leiab lausa 36 sorti looduslikke orhideesid. Puisniitudel kasvab ka muid kauneid taimi. Laelatu puisniidul on ette näidata lausa rekord – 76 erinevat taimeliiki ühel ruutmeetril. See on kogu maalimas ainulaadne tulemus, mis jääb alla vaid Argentiina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril.

3. Kohalike valmistatud ehedad toidud maitsevad paremini kui uhketes restoranides.

Matsalu piirkond on hea näide riikliku looduskaitseala ja kohalike elanike koostööst oma kodukandi elu edendamisel. Säilitatakse loodusväärtusi, inimesed leiavad tegevust ja tööd huvilistele loodust tutvustades, lihaveiseid karjatades, käsitööd tehes ja seda müütades.

Männiku talu lõunasöök - rabarberimahl, omaküpsetatud leib ja kuklid ürdivõiga, rullbiskviit ja maa sees küpsetatud liha. Foto: Agnes Männiste

 

Lisaks looduses viibimise võlule pakuvad Matsalu sõbralikud kohalikud külalistele head kodust toitu. Näiteks Männiku talu perenaine võõrustab rabarberimahla ning omaküpsetatud leiva ja kuklitega, millel maitseb imehästi ürdivõi. Samuti küpsetab perenaine maa sees looduslikus kiviahjus liha. Nii erilisel viisil valmistatud rooga ja muid ehedaid ning maitsvaid toite ei saa isegi parimatest restoranidest.

4. Päevane matk Matsalus on mõnus puhkus, mis tühjendab pea muremõtetest.

Matsalusse laupäeviti MATSALU TICKETi nimelisi keskkonnasõbralikke retki korraldava Estonian Nature Toursi tegevjuht Marika Mann kutsub Matsalusse kõiki eestimaalasi, isegi neid, kellel ei ole huvi looduse vastu. „Ei tasu karta, et siin on igav. Need retked tuulutavad pea igapäevamuredest tühjaks ja pärast on värske jälle tööle hakata,“ lubab ta.

Ise soovib naine oma matkadel läbi sõbraliku ja aeglase kulgemise, hea seltskonna ja toidu nakatada inimesi huviga looduse vastu, et nad hakkaksid märkama kõike seda, mis on meie ümber. „Looduses on ju ennast nii mõnus tuulutada. Tahame õpetada inimesi nautima ja tundma seda, kus me tegelikult elame, sest Eestis on võrratult ilus loodus,“ kiidab ta. Manni sõnul on huvitav vaadata, kuidas kiirusega harjunud linnainimesed matkal rahunevad. „Algul tahetakse põnevust, et mis järgmiseks, aga õhtuks juba longitakse, siis on aega küll,“ naerab ta.

Allikad: Estonian Nature Tours, Matsalu.net

Vaata kindlasti!

Lihula lähistel Penijõe mõisas asuvas Matsalu Looduskeskuses saab tasuta vaadata Arne Aderi, Sven Grünbergi ja Fred Jüssi koostöös valminud esitlust „Matsalu aasta. Elu jääst jääni“, mis tutvustab linnuparadiisina tuntud paika läbi seitsme aastaaja: luige-, lagle-, kormorani-, pilliroo-, kure-, laugu- ja kitseaeg. Hingematvalt kaunite fotodega esitlus pakub tõelise elamuse.

Matkakorraldaja: odavaim ei ole alati parim neile, kelle kodu sa külastad

Giid Jaan Veltman. Foto: Agnes Männiste

Manni sõnul räägitakse palju säästva turismi ettevõtjatest, kuidas neil tuleks end arendada. Kuid tema leiab, et õpetada tuleb ka kliente, et nad hakkaksid tarbima säästvat turismi. „Kõike tasuta tahtes me ei olegi säästvad. Kui sulle midagi tasuta antakse, siis sa ei oskagi seda hinnata,“ leiab matkakorraldaja. Seepärast soovitab ta kasutada kohapealseid teenuseid, näiteks giidi.