Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad  erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad "koostöö ja kaasamine" reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005 – 2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm.

Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest.

„Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,“ visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Päris Pandivere eesmärgiks on olla eeskätt tegus ja toimiv partner koostööpiirkonnas tegustevatele äriühingutele, vabaühendustele ja kohalikele omavalitsustele - Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja valdadele.

Samas käsitleb selsting kogu Pandivere kõrgustikku ühtse piirkonnana ja mõistab, et laiemalt vaadates laiub kõrgustik veel Lääne-Virumaal ka Haljala, Sõmeru, Rakvere, Tapa, Kadrina, Vinni haldusterritooriumitel ning Järvamaal Roosna-Alliku, Albu, Ambla, Koeru ja Järva-Jaani valdades.

Seltsing Päris Pandivere koondab Pandivere piirkonnas turismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, vabaühendusi ja asutusi. Seltsingu tuumikus on Aali Ajaviitetalu OÜ, Kaarli Talukaup OÜ, MTÜ Tumemaine Tuli, MTÜ Võivere Tuuleveski, MTÜ Ökokratt (Metsamõisa talu), Tamberi TÜ ja Väike-Maarja muuseumi esindajad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta