Ehkki juba praegu kasutavad paljud ELi ettevõtted vabatahtlikult päritolumärgistust, puuduvad liidul päritolumärgistuse ühtlustatud eeskirjad, välja arvatud mõni erijuhtum põllumajandussektoris. Uus õigusakt puudutab vaid lõpptarbijale suunatud tarbekaupu.

Kauba päritolu peaks olema tootel selgelt ära toodud, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku ning et nad oleksid kaitstud võimalike terviseohtude, võltsimise ning kõlvatu konkurentsi eest, ütleb parlament neljapäeval vastu võetud resolutsioonis. Cristiana Muscardini (EPP, Itaalia) poolt koostatud resolutsiooni poolt hääletas 525, vastu 49 ja erapooletuks jäi 44 saadikut.

Saadikud usuvad, et liikmesriikide märgistamiseeskirjade erinevused põhjustavad olukorra, kus kolmandad riigid viivad oma ekspordi teatud Euroopa riikidesse, mis sobivad neile kõige paremini.

Päritolumärgistuse eeskirjad hõlmavad kolmandatest riikidest (v.a. Türgi, Norra, Island ja Liechtenstein) imporditud tooteid, sh tekstiilitooteid, jalanõusid, farmaatsiatooteid, tööriistu ja mööblit.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt näitab kaupade päritolu sõna "valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis peab olema keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kuhu tooteid turustatakse, hõlpsasti aru saavad.

Parlamendiliikmed lisasid muudatusettepaneku, mille kohaselt võib alternatiivina kasutada ka ingliskeelset sõnapaari "made in" ja päritoluriigi ingliskeelset nime. Saadikud tahavad ka, et komisjon teeks ettepaneku selle kohta, millised võiksid olla ühised karistuste miinimumstandardid reeglite rikkumise korral.

Järgmisena peab ettepaneku heaks kiitma nõukogu. Määrust jõustub üks aasta pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Vastavalt ühele vastu võetud muudatusettepanekule kaotab määrus kehtivuse viis aastat pärast jõustumist. Üks aasta enne kehtivuse kaotamist peavad parlament ja nõukogu otsustama, kas määruse kehtivusaega pikendada või seda muuta.

Allikas: Euroopa Parlamendi uudised