Veel paar aastat tagasi ei pääsenud Paljassaare poolsaarel asuvale sadama-alale niisama jalutamagi. Täna on see muutumas. Hundipea nime all tuntud piirkonnast on kujunemas Tallinna uus mereäärne linnaosa ja mis kõige toredam, esimeste uute harjumuste seas on seal juba ka linnaaiandus. Hundipea aiahooaja avas tasuta töötuba “Miniaed rõdul või terrassil”, kuhu kogunesid linna rohenäpud, nii naabruskonnast kui kaugemaltki. Kohal olid nii need, kel kodune taimekast juba valmis pandud, kui ka need, kel see alles meeles idanemas ja muidugi ka need, kes on otsinud võimalust ühisaias oma rohenäpuoskusi proovile panna

Töötuba viis läbi Heli Molok, Tallinna Rakendusliku Kolledži aianduse eriala kutseõpetaja ning põllumajandusteaduse magister. Tema käe all said kõik osalejad sõrmed mullaseks ning targemaks ka. Juttu tuli nii taaskasutuse võimalustest linnaaianduses, mulla pH-st kui ka sellest, millised vahetaimed eksitavad kahjureid.
 

Mulla testimine, munakoored ja tuhk

Esimese asjana pani Heli töötoas südamele, et enne kui taimi mulda pista, tuleks vana kastimuld üle vaadata. Kas see on veel elujõuline või vajab turgutamist.

“Muld peab olema struktuurilt hea, tuleb vaadata, et kõiki mullakomponente (turvas, savi, liiv jm osakesed) oleksid taimedele sobivas osakaalus. Kõik see mõjutab taimekasvu,” rääkis ta.

Küsimusele kui on võimalik tuua suvilast rõdukasti mulda, vastas aianduse spetsialist, et igal juhul on olemasoleva kasutamine väga hea nii rahakotile kui loodusele endale.

“Suvilast toodud mulla puhul peab ainult vaatama ega kahjurid ja püsiumbrohtude juured koju kaasa ei tule. Kõik nähtavad juuretükikesed, ussikesed ja tõugud tuleb eemaldada, need kõik võivad sinu taimi kahjustama hakata. Vihmauss on aga väga hea, tema õhustab mulda, jätab mulda oma elutegevuse jääke, mis on taimedele toiduks ning teda ei maksa karta,” tõi ta näiteid.

Hundipea kastidesse tuuakse mulda Tallinna loomaaiast ja seda juba teist aastat järjest. Kogemuse pinnalt öeldi, et see muld paneb taimekasvu suisa vohama.

Samuti tasub kontrollida mulla happesust ehk pH taset, sest talve jooksul seisnud muld võib hapestuda. Kõige lihtsam on seda teha pH indikaatorribaga, mida leiab küll aianduspoodidest, aga kui kodus on näiteks kalad ja akvaarium, siis võib laenata ka vee testriba mulla jaoks. Heli sõnul sobib kodune looduslähedane mulda tasakaalustav “arsenal” hästi:

• Liiga happeline muld saab neutraliseerimiseks abi tuhast või purustatud munakoortest,
   

• Liiga aluseline vajab aga rabaturvast või haput turvast, mida müüakse aianduspoodides.
   

Tuhaga tuleb siiski ettevaatlik olla, seda võib kasutada aastaringselt, ent mitte kogustes, mis muudavad mulla liiga aluseliseks. “Kõik koldetuhk pole mõeldud ühte kasti valamiseks,” muigas Heli. 

Olemasolevale asjale uus roll
 

“Vanad plastkarbid, milles ostetakse poest istikuid, sobivad hästi rõdule istutuspottideks. Nii et ei ole vaja ilmtingimata uusi osta. Katkised lillepotid ja nende killud võib kasutada drenaažiks. Ja väetiseks sobib suurepäraselt mereadru leotis, mida mereäärsed elanikud saavad kenasti rannast korjata,” õpetas aianduse kutseõpetaja.

Kes kasvab varjus, kes poolvarjus, kes tahab päikest

Kui muld on korda saanud, algab aianduse kõige loomingulisem osa – taimevalik. Üheskoos loodi töötoas taimekast, millesse sobitati kokku erinevaid, omavahel hästi läbisaavaid taimi, näiteks:

• Vahetaimed nagu peiulill ja kurgirohi aitavad oma tugeva lõhnaga eemale peletada kahjureid ning eksitavad isegi kapsaliblikat. Kui viimane oma peremehe lõhna ei tunne, ei oska ta kohale tulla. Seltsilistaimedest saialill on samuti tugeva lõhnaga ja teda on niisamuti ilus vaadata kui saab temast ka teed keeta.
   

• Tarbetaimed, mida saab ise süüa, võib julgelt samasse kasti panna – näiteks salatid, till, petersell, murulauk.
   

• Tee- ja ravimtaimedest sobivad salvei, rosmariin, liivatee ja iisop päikselisele rõdule. Lavendel on küll nunnu, ent ei pruugi potis hästi talvituda – soovitusena andis Heli nipi, kui on suvila või maakodu, pista pott sinna talveks maa sisse.
   

• Täisvarjus saab hästi hakkama piparmünt, poolvarjus lehtsalat, spinat, rukola ja jaapani lehtnaeris ehk misuuna.
   

Ka Tootsi peenar on täiesti okei

Mõni eelistab peenrasse toidutaimi, mõni ilutaimi. “Tegelikult pole aga vaja valida, paljud söödavad taimed pakuvad ka silmailu,” juhendas Heli Molok. Näiteks istutasime töötoas suhkruhernest, mis on ühtaegu maitsev ja ronib kenasti terrassiserva mööda üles. Samamoodi lehtkapsas ehk kale, trendikas supertoit, mis näeb välja nagu aiakujundaja unistus.

Ja siis on veel Tootsi peenar, see lähenemine, kus pannakse kõik kokku, mis parasjagu näppu satub. Täiesti lubatud lähenemine. Nagu Heli töötoas ütles: "Küll midagi ikka mullast välja tuleb." Lihtsalt proovi järele.

Istutasime ka mustikataime, mis sobib ideaalselt terrassil kasvatamiseks. Ainult üks asi tasub meeles pidada – kuna mustikas armastab happelist mulda, tuleb ta istutada teistest taimedest veidi eraldi, sellesse potti või kasti, kuhu ongi valitud kõik hapulembesed taimed.

Millal taimekastidega alustada?
 

Et kevadine entusiasm ei saaks öökülma käest näpistada, soovitas Heli taimi ette kasvatada.

“Märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani võib alustada ettekülviga, siis saame ka varem taimi tarbima hakata. Aga jälgi ilma: ööpäeva keskmine temperatuur peaks olema vähemalt +5 kraadi, siis saab taimekastid panna rõdule või terrassile.” 

Sarikõielised, nagu salatid ja porgandid, ei pelga paari miinuskraadi, ent kaitsev katteloor või ka käepärast olev ajaleht annab lisakaitset. Töötoa lõpuks panime ühiskastidele kahekordse loori, sest ilm on meil aprillile omaselt heitlik. Soovijaid said veel kojugi taimi kaasa, et õpitu kohe praktikasse panna. 

Hundipeal toimunud töötuba tõestas, et linnaaiandus ei ole pelgalt moeröögatus, vaid väga praktiline ja rõõmu pakkuv hobi. Ja kui selle käigus saab ka oma toidulauale maitserikkust, miks mitte alustada juba täna?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta