Riigikogus eile arutluse all olnud põlevkivi kaevandamismahtude suurendamise eelnõu on koostatud kiirustades ning kitsalt ettevõtjate ärihuve silmas pidades, hindasid Eesti keskkonnaorganisatsioonid tänasel Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungil.

„Ei tohi unustada reeglit, et iga enamkaevandatud põlevkivitonn tähendab lisaks teenitud kasumile ka kasvavat negatiivset keskkonnamõju,“ ütles istungil osalenud Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist. „Selle valguses ei tohi teha rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid,“ lisas ta.

Maapõueseaduse eelnõu raames pole tehtud piisavalt majanduslikke, sotsiaalseid ega keskkonnaalaseid analüüse. Täna pole seetõttu adekvaatseid vastuseid mitmetele olulistele küsimustele - Miks on jäänud varasemalt põlevkivi varu kaevandamata? Kuidas mõjutab nafta maailmaturu hind plaanitavat eelnõud? Millised oleksid kaasnevad sotsiaalsed mõjud?

Kas madala nafta hinna tõttu Viru Keemia Grupis (VKG) väidetavalt tööta jäänud töölised saaksid VKG-s uuesti tööd? Kus on garantiid? Millisel määral kasvaksid negatiivsed keskkonnamõjud?

„Arvesse võttes eelnõu olulisust on kiirustamine lubamatu, põlevkivi kasutamise mahte ei tohi suurendada, trend peab olema vähenemise suunas, nii nagu on toodud ka Põlevkivi riiklikus arengukavas,“ lisas Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk.

Eesti riigi huvides on mitmekülgse ja teadmistepõhise ettevõtluse arendamine tänase monofunktsionaalse ning kergelt haavatava põlevkivitööstuse asemel. Eestimaalased Virumaal vajavad stabiilset ja jätkusuutlikku perspektiivi.

Pikalt räägitud teadmistepõhine polüfunktsionaalne majandusmudel peab jõudma Ida-Virumaale enne kui teotahtelised inimesed töö ja perspektiivi puudumise tõttu lahkuma on sunnitud.

Vaatamata asjaolule, et põlevkivitööstus on jätkuvalt Eesti majandusele oluline, tuleb leppida fossiilsete ressursside ekspluateerimise aja ümbersaamisega. Meie jõupingutused peavad olema suunatud kõrgete keskkonnariskidega ärimudelitelt kestlike ning taastuvaid ressursse kasutavate mudelite suunas.