Keskkonnaorganisatsioonid esitasid keskkonnaministrile ja riigikogu liikmetele vastuseisu väljendava seisukoha põlevkivi kaevemahtude kasvatamise plaanide osas. Virumaa vajab kaevanduste vaba arenguperspektiivi.

“Viimatised arengud ressursitasude tõusu edasilükkamise ja põlevkivi kaevemäärade kasvatamise suunas pole säästva arengu põhimõtetega kooskõlas. Põlevkivi on Eestis olulisim taastumatu energeetiline ressurss, millega äriline manipuleerimine pole aksepteeritav. Oleme rahulolematud põlevkivitöösturite poolt mahitatud ja poliitikute poolt positiivset vastukaja leidnud keskkonnavaenuliku maavarapoliitika pärast”, ütles Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

“Kaevandamismäärade muutmise ettepanekuid saab kõne alla võtta ainult juhul kui eesmärk on liikuda mahtude vähendamise suunas. Nii nagu on sätestatud ka põlevkivi riikilikus arengukavas”, leiab ta.

Ida-Virumaa kannatas oluliselt ja kannatab praegugi eelmise riigikorra ajal korda saadetud reostuse tõttu. Jätkuvalt on ohtlikud nii tolleaegsed poolkoksimäed, milledest leitakse utmisprotsessi koldeid, ehk need põlevad siiani, samuti on mitmed Ida-Virumaa jõed tänini toonase masuudiga reostunud.

Me ei tohi aga unustada, et iga kuupmeeter ammutatud maa-ainest tähendab ka täna negatiivset keskkonnamõju, segipööratud pinnasekihte karjäärides või tühimikku maa-all. Iga tonni põlevkivi saamiseks tuleb jätkuvalt kuhjata lademeisse aherainet, pumbata kaevandustest kümneid tonne vett, õlitootmise jäägina ladestada poolkoks või energiatootmise jäägina leelisene tuhk.

“Täna kaevandatav 17 miljonit tonni põlevkivi aastas on juba kaugelt enam kui meie keskkond taluda suudab. Põlevkivitööstuse saaste on Ida-Virumaa pealmised põhjaveekihid joogiveena põlvkondadeks rikkunud”, ütles Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk.

Ida-Virumaa arengustsenaarium peab muutuma. Põlevkivisõltuvusest tuleb end lahti ühendada, samas või kasvavas mahus keskkonnakasutus peab lõppema. Tarvis on anda Ida-Virumaa inimestele mäetööstuse vaba pikaajaline ning stabiilne perspektiiv. Vaja on peatada noorte lahkumine regioonist ning anda neile kaasaegne motiveeriv tulevikuvaade, mis ennekõike sõltuks nende endi tublidusest, kui põlevkiviõlist ning maailma naftaturgude tõmbetuultest.

Uus arengusuund tuleb leida juba lähiaastail, et riigi jätkusuutlikus oleks tagatud. Põlevkivitööstuse ressursitasude poliitika vajab ümberkorraldamist põhimõttel, mis võimaldab lisaks keskkonnatasudele, asutada Norra „naftafondi“ põhimõttel Eesti “õlifond”, mille varade tootlikkusest asutaks Ida-Virumaa uut visiooni ellu rakendama.

Eestimaalased Virumaal väärivad puhast elukeskkonda ning sotsiaalset kindlust tuleviku suhtes. Kutsume ministrit ja rahvaesindajaid üles suhtuma täie tõsidusega põhiseadusesse ja keskkonda ning järgima maavarapoliitika kujundamisel tasakaalustatud arengu põhimõtteid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta