Üks võimalus põllumeeste seas keskkonnasäästlikku lähenemist edendada on pakkuda neile tegevuse ümberkorraldamiseks rahalist tuge. Taoline lähenemine on kirjas Euroopa Komisjoni ettepanekutes Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimiseks ning samal seisukohal on Euroopa Parlamendi (EP) põllumajanduskomisjonis 19. märtsil oma seisukohti tutvustanud professor Alan Matthews Dublini Trinity kolledžist. Matthews tõi välja nii poolt- kui vastuargumente Euroopa Komisjoni ÜPP reformikavale.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi oleks 30 protsenti ÜPP otsetoetustest kättesaadavad põllumeestele, kelle tegevus vastab teatud keskkonnanõuetele nagu mahepõllumajanduse praktiseerimine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomine ning pinnase vastupanuvõime suurendamine.

Matthews tõi oma ülevaates välja, et plaanitavad muudatused ei tooks kaasa lisakulu ning keskkonnasäästliku lähenemise rakendamise edasilükkamiseks ei ole põhjust. Lisaks on Matthewsi hinnangul positiivne, et pakutud muudatused paneks paika kohustuslikud keskkonnasäästu nõuded üle kogu ELi ja ka rahastamine toimuks samadel alustel üle kogu ühenduse.

Matthewsi seisukoht on, et rohelise mõtteviisi rakendamiseks suunatud meetmeid tuleb järgida isegi siis, kui osa liikmesriike sellest rohkem kasu saavad. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomine aitab tema sõnul säilitada vee kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust.

Kriitika

Siiski on Matthewsi sõnul reformikavas ka küsitavusi. Ettepanekud on ebaselged – kas keskkonnasäästlikkus on kohustuslik kõigile põllumeestele? Ettepanekutest nähtub, et toetuste maksmine hakkaks käima kahes jaos: üks osa puudutaks keskkonnasäästlikkuse toetamist ja teine osa oleks üldine põllumajanduse toetamine. "Miks peaks esinema kahte sorti makseid?" küsis Matthews.

Samuti peaks tema hinnangul mõtlema rahalisele poolele, rohelisele mõtteviisile oleks vaja ELi pikaajalises finantsraamistikus perioodil 2014–2020 rohkem ressursse.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament sai Euroopa Komisjonilt ettepanekud ÜPP reformimiseks möödunud aasta oktoobris. Pärast Lissaboni leppe rakendumist peavad reformi osas otsuse langetama ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Euroopa Parlament põllumajanduskomisjonis Euroopa Komisjoni ettepanekutes muudatusi tegevad raportöörid võivad oma esmased raporti eelnõud valmis saada juuniks. Samas on mitmed EP saadikud öelnud, et ilma pikaajalise finantsraamistiku täpsete arvudeta ei saa ÜPP reformi osas lõpliku hääletust toimuda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta