Räpina Aianduskoolis toimus Põlvamaa Rohehäkaton, mis tõi kokku Põlvamaa gümnaasiumite ja Räpina Aianduskooli noored ning kohalikud ettevõtjad, et otsida koos innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi reaalsetele probleemidele. Sündmus pakkus osalejatele võimaluse arendada oma loovust, keskkonnateadlikkust ja meeskonnatöö oskusi.

Rohehäkatoni korraldamisel tegid koostööd Räpina Aianduskool, Põlvamaa Arenduskeskus ning Lõuna-Eesti ettevõtted ja organisatsioonid. Päeva modereeris Mayri Tiido, kes on ringmajanduse ekspert ning koolitaja, aidates osalejatel mõista ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Häkatoni ettevalmistus algas juba enne sündmust, kui noored said kodutööna tutvuda ettevõtete ja asutuste kitsaskohtadega ning valida meeskonnaga välja probleemid, mida ühiselt lahendama asuda. Päeva jooksul kohtuti ettevõtjatega, esitati neile täpsustavaid küsimusi ning töötati välja praktilisi lahendusi. Päev kulmineerus meeskondade ettekannetega, millele ettevõtjad andsid tagasisidet.

“Rohehäkaton oli suurepärane näide sellest, kuidas noored ja ettevõtjad saavad koos töötada, et pakkuda innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi, mis aitavad muuta Lõuna-Eestit veelgi jätkusuutlikumaks ja rohelisemaks piirkonnaks,” sõnas Põlvamaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse suunajuht Kristel Koddala.

Ettevõtjad hindasid häkatonil osalenud noorte loovust ja pühendumust kõrgelt.

"Noored töötasid suurepäraselt meeskonnana ning nende lahendused olid innovaatilised, kuid samas praktilised ja elluviidavad. Meeskonnad tegid põhjalikku uurimistööd, helistasid spetsialistidele ning viisid teiste osalejate seas läbi küsitlusi testimaks oma idee sobilikkust. Julgeti ka tunnistada, et alati ei ole probleemile head lahendust," rääkisid ettevõtjad.

Ka noored ise jäid sündmusega rahule.

"Meeldis see, et saime panna end ettevõtja rolli, lahendada elulisi probleeme ja teha tõelist meeskonnatööd. Loodetavasti tekib veel selliseid võimalusi koostööks ettevõtjatega," jagas muljeid Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane.

Rohehäkatonil otsiti lahendusi järgmistele probleemidele:

• Räpina Paberivabrik AS: Kuidas leida lahendus eri plastide ja paberikiu tootmisjäägile?
• Metsakoda OÜ: Kuidas suunata külastajaid jäätmeid sorteerima, et lihtsustada nende käitlemist ja vähendada keskkonnamõju?
• Põlvamaa Tsõõrimajandus MTÜ: Millised võimalused on ülejääva söömiskõlbliku toidu kasutamiseks, kui puudub toiduringluskapp?
• Coop Põlva: Kuidas muuta toodete pakendid keskkonnasõbralikumaks?
• Meistrite Kool OÜ: Kuidas muuta Mehikoorma noortele atraktiivsemaks?
• Räpina Aianduskool: Millised on võimalused vihmavee efektiivseks kogumiseks ja kasutamiseks?
• Baun OÜ: Kuidas korraldada korduvkasutavate nõude kogumine, puhastamine ja transport avalikel üritustel väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda?

Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta